Eeloleval suvel on – eriti väljastpoolt külastajale – kahtlemata üheks magnetiks XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu Iseoma 3.-6. juulini Tallinnas. Et eelnimetatu huvi pakub, kinnitab seegi, et esimesed piletid, mis jaanuari alguses müügile tulid, leidsid omaniku väga kiiresti. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teatel müüdi veidi enam kui 24 tunniga 50 000 piletit. Tänaseks on otsas tantsupeo kõigi kolme etenduse piletid ja laulupeo pühapäevase suurkontserdi pingisektorite piletid. Samas on saadaval küllaldaselt pileteid suurkontserdi üldalale ning samuti on võimalik valida pileteid nii laulupeo laupäevase avakontserdi pingisektoritesse kui ka üldalale.
Eriti defitsiitseks on osutunud piletid tantsupeoetendustele. Suure publikuhuvi tõttu paigaldatakse tantsuväljakule lisatribüünid ning 18. märtsil kell 12.00 tulevad Piletilevi müügikanalites müügile piletid nii lisatribüünidele kui ka grupibroneeringutest vabanevad lisapiletid.
Viimaste toimunud laulu- ja tantsupidudega võrreldes on huvi pääsmete vastu mitmekordistunud. 2019. aastal toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupeole „Minu arm“ piletimüügi avaööpäeval osteti ligikaudu 22 000 piletit ning 2023. aastal toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“ ligikaudu 6000 piletit.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Täpne info ning laulu- ja tantsupeokava on leitavad: https://2025.laulupidu.ee/
Diasporaa-eestlaste suurpidu – XIII ülemaailmsed Eesti päevad, mida tuntakse kui ESTO ja kannab tänavu pealikrja ,,Üheskoos“, toimub tänavu 26. juunist kuni 2. juulini kolmes linnas – Stockholmis, Narvas ja Tallinnas vahetult enne laulu- ja tantsupidu. ESTO passid on müügil ja täpne kava leitav festivali kodulehelt: https://estofestival.com/
Eesti Elu tutvustab ESTO pidustuste korraldajaid järgnevates lehenumbrites. Tänasest lehest saate lugeda juba teise järjestikuse ESTO Peakomitee esimehe Sirle Söödi tutvustust.
Kui aga olete teel Narva või sealt tagasi, on teil hea võimalus tutvuda ka mitmete teiste teele jäävate Eesti paikadega. Huvi võivad pakkuda nii looduskaunid kohad, aga ka teele jäävad linnad. Rakveres on näiteks peredega reisijatel üks võimalikke peatuskohti põnev linnusehoov. Sealt rannikule lähemale liikudes võib külastada näiteks tsemendilinna Kundat või selle lähedale jäävaid Toolse linnuse varemeid või hoopis Eisma sadamat ja Vainupea restaureeritud kabelit. Looduskaunina on terve Lahemaa rahvuspargi ala väärt pikemat peatumist ja aja maha võtmist.
Aga ehk pakub hoopis huvi sõita läbi kaua suletud olnud Sillamäe linna või külastada põlevkivilinna Kohtla-Järvet ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumit? Kui juba sealkandis olla, siis kuidas mitte põigata läbi Toilast – ja ehk lõõgastuda sealses spaas, ning sel juhul ei saa külastamata jätta Eesti esimese presidendi suveresidentsi ala Toila Oru pargis.
Narva külje all asub ka imelise liivarannaga suvituskoht Narva-Jõesuu, kus liivarannal pikkust lausa üle üheksa kilomeetri.
Virumaal liikudes võib sihiks võtta ka mõisate külastamise. Neid on sealkandis hulganisti. Tuntumad ehk Palmse, Rägavere ja Sagadi. Viimase mõisakeskus kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele ja selles tegutseb alates 1999.a Sagadi looduskool. Sagadi mõisaga tasub tutvust teha ka seetõttu, et alates 14. märtsist näitab rahvusringhääling viie riigi, kelle hulgas Eesti, koostöös valminud põnevat uut ajaloolist krimiseriaali ,,Von Fock“, milles nutikas mõisahärra Paul von Fock lahendab piirkonnas toimunud segaseid mõrvalugusid. Telesari on valminud Ain Küti raamatute sarja ,,Sagadi paruni mõrvalood“ põhjal.
Nagu eelolevast väga põgusast ülevaatest näha, on huvitavat, mida avastada, rohkem kui küllalt.
Head Eesti avastamist! Põnevaid kohtumisi ESTO 2025-l ning laulu-ja tantsupeol!
(NB! Kanada päeva üritus toimub 1. juulil Põhjala pruulikojas)
