
On võib-olla pisut ootamatu, et kuuldud Jumala Sõna algab viitega surmale. Jeesus ütleb, et „ma olid surnud.“ Siiski on selline viide väga vajalik, sest lahus surmast poleks elu, lahus kannatusest ei mõistaks me tröösti olulisust, lahus valust ei rõõmustaks me tervenemise üle. Nii on ka Kristuse ülestõusmisega, mis saab endale lõpliku tähenduse ja kirkuse just Tema kannatuse ja ristisurma süngel taustal.
Ent Jeesus jätkab, et nüüd „ma elan igavesest ajast igavesti.“ Jah, Jeesus Jumala Pojana ja Jumalana elab muidugi alati igavesti, kuid siin meenutatakse meile sügavat saladust Jumal-inimesest Jeesusest, kes pärast meid lepitavat ja lunastavat ristisurma, elab igavesti. Samas ei saa isegi inimliku õiglustunde kohaselt mõelda teisiti – Tema, kes oli ja on õige, ei saanud jääda kuidagi surmavalda, Tema peabki elama ja elama igavesti.
Selles Jeesuse sõnas on meile antud suurim lohutus ja see on Tema sõnades – „minu käes on surma ja surmavalla võtmed.“ Neid võtmeid ei leia me Moosese seadusest või mistahes muust seadusekogust. Ei ripu need ka plekitul moraaliseinal ega anta neid meile tasuna meie saavutuste eest. Pääsemine surmast sõltub ainuüksi meie Issandast Jeesusest Kristusest, kes on lõppematu armastus ja halastus. Tema ise kingib meile usu selle armastuse, halastuse ja neis peituva igavese elu vastuvõtmiseks. „Teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt.“ (Ef 2:8)
Küll on hea mõelda, et kõik meie kallid lahkunud, kes on pannud oma usu ja lootuse Kristusele, on nüüd Jumala juures igaveses elus. Ülestõusnud ja igavesest ajast igevesti elav Kristus on ise avanud värava, mille läbi nende hinged võivad puhata Jumala rahus ja kustumatus valguses ning ihud oodata õnnist ülesäratamist. Sedasama kindalt lootust, isegi teadmist jagame me usklikena kõik, et kui meie endi päevad siis maa peal otsa saavad, avab meile Kristus igavese elu värava ning ühendab meie oma trooni eest võitnud kirikuga, kus me kiidame ja austame püha ja armulist Kolmainu Jumalat igavesti.
Ülestõusmispüha õnnistussooviga
+Ove
Põhja-Eesti ja Diasporaa piiskop
Reminiscere nädala esmaspäeval Tallinnas A.D. 2025