Eesti balleti sünd jääb 20. sajandi algusesse, mil loodi esimesed balleti- ja tantsijate rühmad. Eesti balleti püsitrupi asutajaks Estonia teatris oli ballettmeister Rahel Olbrei, keda Kanada eesti pagulaskonna vanem generatsioon võiks veel mäletada. Sügise 1944 sündmused sundisid Rahel Olbreid nagu kümneid tuhandeid teisi eesti kodanikke põgenema naasva nõukogude terrori eest. Rootsi kaudu Torontosse jõudes ei tekkinud tal aga kahjuks, nagu enamusel eesti pagulastest, võimalust jätkata tööd oma erialal. Tantsu ja balleti teemal sai aga eesti ballettmeister oma teadmisi jagada siiski näiteks eesti pagulaste suvelaagris ja oma mälestustes (intervjuu Toomas Metsalaga).
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991.a on Estonia balletti juhtinud peaballettmeister Mai-Ester Murdmaa ja kunstiline balletijuht Tiit Härm. Alates 2010. aastast muutus nimetus Eesti Rahvusballetiks, mille kunstiliseks juhiks oli Toomas Edur, temale järgnes 2019. aastal Linnar Looris, kes valiti 2024. aasta sügisel veel järgmiseks viieks hooajaks sellele ametikohale.
Rahvusballeti juhil Linnar Loorisel on minu hinnangul sütitav iseloom, mis kaasab kogu rahvusvahelise trupi. Tema rahvusvaheline taust on kindlasti suureks toeks rahvusvahelise trupiga suhtlemisel.
Linnar Looris on Eesti balletimaastikul silmapaistev tegelane. Ta on olnud tuntud tantsija nii Estonia, Birminghami Kuningliku Balleti kui Texase Houstoni Balletiteatri esitantsijana ja seotud Eesti Rahvusballetiga, andes olulise panuse selle arengusse. Kõik see näitab tema mitmekülgsust ja loovust.
Linnar Loorisega olen eelnevalt põgusalt kohtunud erinevatel sündmustel, lisaks avastasin ka tema väga huvitavad ja mõnusad Eesti Rahvusballeti hooaja tutvustused (nii eesti kui inglise keeles), esitatud ainult temale omase sõbralikkuse ja karismaga, kaasates endaga iga kuulaja. Rahvusballeti juhil Linnar Loorisel on minu hinnangul sütitav iseloom, mis kaasab kogu rahvusvahelise trupi. Tema rahvusvaheline taust on kindlasti suureks toeks rahvusvahelise trupiga suhtlemisel.
Käesoleva aasta teatrikuul õnnestus leida aeg ja teha balleti „Sisalik“ peaproovi vaheajal Linnar Loorisega lühike intervjuu, mida tahaksin jagada lugejaga. Mind huvitas Rahvusballeti juhi peamine eesmärk, balletitrupi repertuaar ning missuguste rõõmude ja muredega puutub ta kokku Eesti Rahvusballeti juhtimisel.
Fotogalerii
Fotod: Rünno Lahesoo, Eesti Rahvusballett
Linnari jaoks on tähtis, et trupp oleks rahvusvaheline, mis toob värskust igasse etendusse. Samuti püüab ta hoida repertuaari võimalikult mitmekesisena ja samas ka tasakaalus. Repertuaaris põimuvad seetõttu läbi originaallooming, klassikaline ja neoklassikaline ballett, laste- ning lugu jutustavad draamaballetid. Repertuaari järjepidev täiendamine on enesestmõistetav ja nii tuuaksegi igal hooajal lavale kaks uut lavastust. Käesoleval hooajal oli koguni kaks algupärast maailmaesietendust „Valgus maailma lõpust“ ja „Sisalik“.
Uurides, kui kaua püsivad lavastused repertuaaris, ütles Linnar, et see oleneb lavastuse populaarsusest. Mõni etendus püsib mängukavas vaid kolm, aga mõni isegi 15 hooaega (näiteks „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“). Lavastus peab olema edukas, siis on selle repertuaaris püsimine garanteeritud.
„Euroopas on klassikaline ballett hääbumas, seetõttu tullaksegi väljaspoolt Eestit Rahvusballetti tööle kogemust saama. Seda just tasemel klassikalise ja neoklassikalise balletirepertuaari tõttu – on ju see tantsija tehnilise arengu üks suuri hoobasid,“ lisab Linnar. Ja üldiselt on ka loomulik, et tantsijad tahavad kogeda tööd erinevates teatrites.
Balletiteatrite rõõme ja muresid sai Linnar Looris käesoleval hooajal arutada 34 balletitrupi juhtidega rahvusvahelise balletiseminari Positioning Ballet raames. Kohtumisel ilmnes, et probleemid juhtimisel võivad tihti olla ühed ja samad ning kokkusaamine annab võimaluse üheskoos leida parima lahenduse ja tõdemuse, et ei olda oma muredega üksi.
Mind huvitas, missugused on kriteeriumid, mille alusel võetakse vastu uusi tantsijaid Rahvusballetti. Linnari jaoks on tähtis, et tantsija valdaks nii klassikalist kui ka kaasaegset balletti võrdselt hästi, lisades veel hea õppevõime ning entusiasmi. Truppi komplekteerides on teatud eelis MUBA lõpetajatel, kuid kõigilt, kes tulevad Rahvusballeti konkursile (harilikult jaanuaris/veebruaris), ootab Rahvusballeti juht keskmiselt head tantsutaset. Etenduse tase on tema jaoks oluline ja tipptasemel solistide kõrval peab olema ka kõrgel tasemel corps de ballet.
Trupi töökorraldusega lähemalt tutvudes võib märgata Linnari oskust generatsioonidega suhtlemisel, nende kaasamist, andes võimaluste piires šansi nii kogenud artistidele kui ka noortele koreograafidele. 28. märtsil nägi rambivalgust väga huvitava lahendusega maailma esietendus „Sisalik“ tuntud koreograafilt Marina Keslerilt. Heliloojate Lepo Sumera ja Märt-Matis Lille teose tegevus toimub kahes paralleelses maailmas.
Juba 28. aprillil tähistatakse Rahvusvahelist tantsupäeva galaga „Tantsib Sergei Upkin“, mis pühendatud Estonia kauaaegsele tuntud esisolistile Sergei Upkinile. Ettekandele tulevad noortelt lavastajatelt Triinu ja Sergei Upkinilt kaks põnevat lühiballetti „Dirigent“ ja „Kaardimäng“. Lisaks galaetendusele on võimalus kuulata vestlusi Sergei Upkiniga filmimaterjali vahendusel ja ka otse lavalt.
Siiani on suudetud kuidagi veepeal püsida, aga tantsijate järjest väiksemaks jäävad palgad, suutmatus maksta väärilist töötasu nii kohalikele kui välismaa koreograafidele teeb rahvusooperi seaduse täitmise praktiliselt võimatuks.
Murekohtadest tõi Rahvusballeti juht esile, et riigi- ja publikupoolne ootus kõrgetasemelisele balletikunstile Rahvusooper Estonias on suur, aga majanduslik toetus teatrisse on järjest kahanemas. Balletietendused on enamasti välja müüdud, kuid samas vähendatakse Rahvusballeti ja teatri kogu eelarvet! Kuidas seda mõista? Linnar ütleb, et „eelarve kahanemine teeb tipptasemel balletikunsti viljelemise varsti võimatuks. Siiani on suudetud kuidagi veepeal püsida, aga tantsijate järjest väiksemaks jäävad palgad, suutmatus maksta väärilist töötasu nii kohalikele kui välismaa koreograafidele teeb rahvusooperi seaduse täitmise praktiliselt võimatuks. See muudab Eesti algupäraste ballettide/originaalloomingu teostamise ja rahvusvaheliste loojatega koostöö tegemise keeruliseks.
Rääkides töötasudest oli aeg, mil kohalik tantsija ehk suutis kuidagi Eestis oma palgast ära elada, nüüd on olukord kardinaalselt muutumas ja on oht kaotada meie oma tasemel artiste. Välismaa tantsijad on olnud ehk majanduslikult paremas seisus, kuna nende pered on suutnud neile pakkuda majanduslikku toetust, aga elu kallinedes ja palkade vähenedes on ka neil raske Eestis ära elada. Eelarve nappust tuntakse ka varvaskingade ostmisel, seega sponsorid on igati oodatud.“
Oma kogemusest USAs tõi Linnar esile, kui vajalikud olid näiteks eraldi korraldatud kohtumised balletihuvilistega. Need soodustasid ühelt poolt balletile toetust/sponsorlust ja teisalt andsid tagasisidet ning olid toredaks ja väga toetavaks kogemuseks tantsijatele. Linnar ei kaota lootust, et ka Eestis võiks balleti eratoetuse ja sponsorluse võimalus tõeks saada ning analoogsete üritustega on juba algust tehtud.
Lõpetuseks lisan, et kuigi Linnar Looris ei plaaninud Rahvusballeti juhina lavastada, esietendus tema esimene tantsulavastus „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ 2023. aastal. See jutustab talveootusest, rõõmust, sõprusest ning headuse võidust kurjuse üle. Eesmärgiks oli luua tantsulavastus, mis oleks värviküllane ja lõbus nii tantsijatele kui ka kõige väiksematele vaatajatele. „Loodetavasti inspireerib põneva loo jutustamine läbi tantsukeele noort publikut edaspidigi tantsuteatri etendusi külastama ja miks mitte ka ise tulevikus tantsijaks saama,“ lisab Linnar Looris. (Olen seda etendust näinud ja võin kinnitada, et see õnnestus Linnaril tõesti sajaprotsendiliselt.)
Ja lõpetuseks. Kui vaadata tagasi Rahel Olbrei tööle koreograafina, kunstilise juhina, kes kujundas eesti balletti 20. sajandi alguses, siis pole nüüdki kahtlust, et tema loomingu mõju jätkub ka praegusele põlvkonnale, kus esile hakkab tõusma algupärane originaallooming. Jääb ainult soovida, et andku tantsumuusa Terpsichore edu ja jõudu ning kaitsku jätkuvalt meie Eesti Rahvusballetti.
Iivi Zajedova
Lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli, töötanud Vanemuises, Estonias, Praha Rahvusteatris ja olnud balletijuhi assistent Praha Riigiooperis
