See looklev saba on õigupoolest JUHE (omastav kääne: juhtme). „Juhe on painduv JUHT, mida kasutatakse elektrienergia ja informatsiooni edastamiseks.“ (Vikipeedia) Juht siinses tähenduses ei ole noortejuht, vaid elektrijuht. Inglise keeles conductor. Samas mitte rongijuht. Aga ülekantud tähenduses siiski…
Kuna tegemist on elektri ja / või informatsiooni edastamisega ehk väga spetsiifilise tehnilise, aga ka meie igaühe peas toimuva anatoomilise / füüsilise nähtusega, on tekkinud hulk toredaid fraseologisme ehk piltliku tähendusega sõnaühendeid – väljendeid, püsivõrdlusi, idioome (ingl. idiom). Mitte idioote. Idiootlik idioom ei püsi käibel, vaid kaob kui kevadine jää.
Toksides arvutis Eesti fraseologismide elektroonilisse alussõnastikku (FES) folklore.ee/justkui/sonastik/ otsingusõna JUHTMED tuli vastuseks: INIMENE → Inimene kui tervik → Psüühika → taibutu, raske taibuga, mitte arukas kellelgi on halb pea, kinnise peaga, on kõlud peas → pikad juhtmed. (kõlu – väljatuulatav kehv või tühi (vilja)tera.)
Ekraanil antud väljendile edasi klõksates ilmuvad näited: Küll sul on alles pikad juhtmed; Tal on pikad juhtmed, ei saa kiiresti aru; Tal on pikad juhtmed, võtab kaua aega, kui hääl kõrvu jõuab; Kellel pitkad juhtmed, see saab mõistujutust aru alles tüki aja pärast; Juhtmed käivad talla alt ringi; Tal on pikkad teljeotsad; Ta ikka sedine pitkade otstega; Küll on sul pikk antenn; Temal on pikad paberid.
Eelnevates näidetes oleks justkui õigekeelevigu, aga ei, need on paikkondlikud keelelised omapärad ja ehedad näited ammusest keele- ja kirjapruugist. Antud näite puhul võib olla ainsuses pikk juhe, aga tavapärasem on rääkida mitmuses pikkadest juhtmetest. Tähendusega, et informatsioon liigub juhtmetes aegamööda. Õigemini, kuna juhe on pikk, võtab selle läbimine lihtsalt rohkem aega. See ei ole tingimata halb asi, kuigi väljendid ja inimeste arvamused läbi aegade võivad olla suht karmid. „Kaua sõuad, kaugele jõuad“ oleks hukkamõistvatele vastulauseks. On aegu, kui on vaja kiiret taipu ja õnneks ka olukordi, kus teadmisteni jõudmine ei ole võidujooks.
Mitmuse mängudest veel nii palju, et meil on teatavasti üks aju, kuid räägitakse siingi tihti mitmuses, nimelt „ajudega“ inimestest, kelle puhul imetletakse nende taipu. „Suur osa akadeemikuid oli lupjunud ajudega raugad“ (Eesti keele seletav sõnaraamat). „Räppar Pluuto spikerdamisest (teiste pealt maha kirjutamine, cheating): mõtlesin rohkem ajudega“ (ERR).
… minge kindlasti võimaluse korral Eesti fraseologismide (elektroonilist) sõnastikku uudistama, seal on suur keele- ja meelerikkus talletatud, mis peegeldab rahva huumorimeelt.
Lisaksin veel, et eelpool mainitud fraseologismide võrgulehel antakse teada ka väljendi levikuala, vanasõnaseosed ja hulk sarnaseid mõisteid / väljendusi „mõistepuu“ vormis. Niisiis minge kindlasti võimaluse korral Eesti fraseologismide (elektroonilist) sõnastikku uudistama, seal on suur keele- ja meelerikkus talletatud, mis peegeldab rahva huumorimeelt.
Süüte särts!
Kui on juttu juhtmetest, siis peaks justkui olema ka elektrit ja selle särtsu. Palju vanemad ohjad ja köied pole veel juhtmed ja kaablid, kuigi mingil määral nende eelkäijad. On olemas väljend „tark kui köis“ ehk siis mitte väga.
Millal ja kuidas elekter Eestisse jõudis? on 2021. a. Õhtulehe artikli pealkiri, mille avalõiguks: „Elekter jõudis Eestisse umbes samal ajal kui meie naabermaadesse ja teistessegi Euroopa riikidesse. Kuna Eesti kuulus 19. sajandi teisel poolel Venemaa koosseisu, oli elektri saabumine vähemal või suuremal määral seotud arengutega Venemaal. Suurem elektrijaamade ehitamine läks lahti küll juba iseseisvas Eestis, kuid kogu maa elektrifitseerimine jäi pärastsõjaaegsesse nõukogude aega. Igasse metsatallu pole elekter aga jõudnud veel tänapäevalgi.“
Kui võrrelda aju mootoriga (küttesegu isesüttimine või elektriline süütamine sisepõlemismootori silindris), siis võib öelda ka mõtlemise / reageerimise kohta, et SÜÜDE on aeglane. Või kiire. (Süüde: ignition.) Särts, kärts, pauk, karplauh! Autol, traktoril on süüde korrast ära. Keeras, lülitas süüte sisse, välja. Süüde tähendab ka süütamist laiemalt (pikse süütel süttis küün) ning aitab süüdata TULEHAKATISena (läide, süütis) tuld pliidi all või lõkkeasemel (korjab süüteks pilpaid, kasetohtu). Grillisüte süütamiseks võib tulla kasuks süütevedelik.
Enne kui hakati inimese mõttekiirust võrdlema juhtmete võimsusega leiti teisi võrdlusi, nagu puu, nui, pudrunui ja muud taolised kõvad materjalid. Kapsas pole kõva, kuid teadagi kihiline. Köis jällegi tihe ja tugev. Vastupidiselt võib kiiret taipu ka võrdlusena elektrifitseerida. Lühikestest juhtmetest tihti ei kõnelda, küll aga kiiretest ühendustest, mõtteVÄLGATUStest ja -SAHVATUStest. Ja ka VAHEdast mõistusest ehk siis vahe nagu nuga või igasugune tera, tähenduses hästi lõikav, terav.
Juhe on koos
Seegi juhtme kaudu mõtte liikumist võrreldav väljend on laialt kasutusel tänapäeval. Kui sul on juhe koos või JUHE JOOKSEB KOKKU ehk sul on peas LÜHIS (lühiühendus, short circuit), siis see on kõnekeelne kirjeldus seisundi kohta, kus sa ei saa enam millestki aru. Pea ei võta hästi. ,,Jättis töö tänaseks pooleli, sest juhe jooksis kokku.“ See on toredalt piltlik.
Ja muidugi, kui on vaja kahte kätt ehk nutitelefonil ei ole kohta peos, siis on kätevabad (hands-free) lahendused (vaba/käe/seadmed).
Tihti on hea olla juhtmevaba. Jätta kõik elektroonika maha ehk TÕMMATA JUHE SEINAST. Inglise keeles öeldakse, et siis sa lähed ,,off the grid“. Võiks ka öelda, et lähed LEVIST VÄLJA, see siis vihjab interneti- ja ühtlasi telefoni LEVIalast lahkumisele, kus signaal levib (coverage area). Ka juhtmevaba muusika (unplugged) ehk akustiline / elektrivõimenduse vaba on heaks rahulikuks vahelduseks. Ja muidugi, kui on vaja kahte kätt ehk nutitelefonil ei ole kohta peos, siis on kätevabad (hands-free) lahendused (vaba/käe/seadmed).
Juhul, kui juhe ei ole juba piisavalt pikk, on alati olemas pikendusjuhe (extension cord). Ja kui juhtmeid liiga palju, on hea nipp (tip) tülikate juhtmete korrashoiuks. Muidugi on olemas igasugu plastikvidinaid, klambreid, klõpse ja HOIDIKuid, mida müüakse, et majapidamises juhtmeid korras hoida, ent siin on üks mõte Õhtulehe ideesahvrist: ,,Et tülikad pikad juhtmed panipaigas omavahel sõlme ei läheks ning oleksid hõlpsasti hallatavad (kergesti kasutatavad – RK), oleks mõttekas need kokku lapata ja torgata otsapidi tühja tualettpaberi rulli sisse. Nii väldid hiljem nende harutamist ja paha tuju…“ Vaat’ sulle talupojamõistust. Arenenud ja säilinud aegade hämarusest enne elektrit ja tualettpaberirulle.
Lõppkokkuvõttes on kõik asjad mitmeti tõlgendatavad ja mitme tahuga, seega, mida pikem juhe, seda… selgem pilt, ütles südi kilpkonn ja filosofeeris päikese käes peesitades edasi.
