Nende looming kätkeb naisloojate jaoks ebaharilikke teemasid ja lähenemisnurki ning kasutab omas ajas vähem hinnatud tehnikaid.
Näitusel näeb joonistusi, akvarelle, pisiskulptuure ja kollaaže, aga ka tarbeesemeid ning unikaalseid, varjunime all ja käsitsi valmistatud raamatukesi. Teosed kajastavad õdedest kunstnike kaasaega vahetult, otsekoheselt ja tihti huumorisäde silmis. Avatud 30. augustini.
2) Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni (sünd. 1976) esmakordsel isikunäitusel Eestis näeb kuut mastaapset teost aastatest 2004–2025. „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ pakub sissevaate tänapäeva rahvusvahelise kunstielu ühe huvitavama ja omanäolisema kunstniku loomingusse, mis on mõjutatud popmuusikast, uuemast ja vanemast kunstiajaloost ning kaudsemalt ka suurtest poliitilistest draamadest. 21. septembrini.
3) „Nad hakkasid kõnelema“ on rahvusvaheline grupinäitus, mis käsitleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele põlvedele, kes tajuvad sidemete katkemist ümbritsevaga. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest. Avatud 3. augustini.
4) PÜSInäitused on nagunii: Identiteedimaastikud. „Eesti kunst 1700–1945“; „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunsti (1940–1991)“ ning „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“.
Niguliste (kiriku) muuseumis vanalinnas:
1) „Eesti Raamat 500. Reliikviad“ 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ja juubeli puhul tähistatakse Eesti Raamatu Aastat. Niguliste muuseumi näitusel esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.
Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani.
Näitus muutub ja reliikviad vahetuvad. Kuna kõige haruldasemaid käsikirju ja trükiseid saab eksponeerida vaid lühiajaliselt, siis vahetatakse näituse jooksul osaliselt eksponaate ja muutuvad ka temaatilised rõhuasetused: Kirjasõna algus (kuni 25. mai); Laul ja luule (27. mai ‒ 3. august); Hariduse valgus (5. august ‒ 28. september); Priius ja ärkamine (30. september ‒ 26. oktoober). Näitus on avatud 26. oktoobrini.
2) Niguliste muuseumis on lisaks rikkalik püsiekspositsioon, kirikukellade püsinäitus ja võimalus sõita taevale lähemale, klaasliftiga Niguliste torni.
Adamson-Ericu muuseum vanalinnas:
„Azulejos. Portugali pärlid“. Portugali keraamiliste plaatide ehk azulejo’de traditsioon on maailmas ainulaadne. Need kaunid plaadid katavad sealsete kirikute, kloostrite, paleede, metroojaamade ja elumajade seinu ning on saanud linnaruumi lahutamatuks osaks, peegeldades Portugali rikkalikku kultuurilugu juba üle 500 aasta. Näitus on avatud 7. septembrini.
2) Püsinäitus: Adamson-Eric. Modernism ja mitmekülgsus
Kadrioru (lossi) kunstimuuseum:
1) „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“. 2025. aastal täitub 25 aastat Kadrioru kunstimuuseumi tegevusest Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti filiaalina. Juubeliaasta tähtsündmusena korraldab muuseum rahvusvahelise näituse itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) loomingust. Avatud 6. juulini.
2) Püsinäitus: Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst ning skulptuurikogu avahoidla.
Mikkeli muuseum (lossi vastas) Kadriorus:
1) Mikkeli muuseumis avatakse 24. mail näitus „Kunstisõltuvus. Reigo Kuivjõgi kunstikogu“, kus tuuakse publiku ette Reigo Kuivjõgi pikaajalise kogumisprotsessi vahekokkuvõte. Väljapanek pakub kohtumisrõõmu paljude eesti kunstnikega: nii korüfeede ja klassikutega kui ka kõige noorema maalijate põlvkonna esindajatega. Näitusel on eksponeeritud üle 70 teose 45-lt väga eriilmeliselt autorilt alates Leonhard Lapinist, Enn Põldroosist, Peeter Allikust, Jaan Toomikust ja Marko Mäetammest kuni Alar Tuule, Aleksei Gordini ja Robin Nõgistoni. Avatud 19. oktoobrini.
2) Püsinäitusel on vaadeldav Johannes Mikkeli kunstikogu: portselan, maal, graafika.
Eesti Kunstimuuseumi kodulehekülg internetis kõikide näituste infoga: https://kunstimuuseum.ekm.ee/avatud-naitused/
Vahendas Riina Kindlam, Tallinn
