Subscribe Menu

Kotkajärve 60 – KUKEPOKS JA KÖIEVEDU KOTKAJÄRVE METSAS

Oli aeg, mil meest mõõdeti kukepoksi ja köieveo võidu kaudu. Naisi aga kolde kohal kokkamise või telgiesise kaunistamise oskuse järgi.
Enn Kiilaspea avaparaadil

Aastal 1954 toimus Kotkajärvel esimene skautmaleva suurlaager TUNGALNOOLE ja esimene gaidmaleva laager PÕHJALA. Üllatav on see, et laagrid ei toimunud samaaegselt nagu tänapäeval. Ajad olid teised ja vaevalt lasti eri soost noori metsa laiali samal ajal.

Gaidlaagrist võttis osa 80 gaidi. Hellakesed olid juba varem teinud laagri Jõekäärul, kuna arvati, et Kotkajärve mets on liig helladele tüdrukutele. Kui gaidid Kotkajärve metsast lahkusid, marssisid 22. augustil kohale 300 skauti. Selliste arvude juures poleks saanudki skaudid ja gaidid samal ajal laagrit pidada. Suurim osa poistest olid kohale tulnud Torontost, aga oli ka üksuseid Montrealist, St Catharines'ist, Hamiltonist, Ameerika Ühendriikidest ning üksikskaute väiksematest asustustest Kanadas ning Toronto soome skaudid.
Laagri spordijuhiks oli skautmaster Aleksander Sass Peepre, kes korraldas Killamängud üksuste vahel.
Mina ise olin siis 11-aastane plikatirts, kes piilus põõsas, kuidas asjad poistel toimusid. Olles skautmasteri tütar ja samaaegselt krundiomaniku perekonnast, ei tehtud minust suurt välja.

Mäletan nii selgesti, kuidas lipuväljakul maa lausa värises ja tolm lendas, kui skautide kolonn sisse marris trummipõrina ja vilepillide saatel. Need, kellel olid skaudikaabud, olid eriti silmapaistvad.

Anu Jõe  

 

All-laagritel olid vägevad väravad, aga peavärav oli eriti kaunis suure VIBUKAAREGA JA TUNGALNOOLEGA.

 

Read more