EMW on kasvanud ja arenenud üle aastate tänu toredale, töökale tiimile, mille eesotsas on festivali direktor Piret Noorhani ning kunstiline ja tegevdirektor Sebastian Buccioni. Nii on festivalist saanud professionaalne ja tuntust koguv ettevõtmine, mis toimus viiendat korda möödunud nädalal, 22. – 25. maini.
EMWga paralleelselt peeti ka Nordic Connect konverents, mis tõi kokku muusikuid ja loomevaldkonna professionaale Eestist, Kanadast, Soomest, Taanist, Lätist ja Leedust. Kuidas sellist suurt sündmust kokku võtta ning sõnadesse panna? Meeldejäävaid hetki festivalilt jagavad tiimiliikmed Kati Kiilaspea ja Katariina Tirmaste ning festivali direktor Piret Noorhani.
Kati: Minu arvates oli seekordne Estonian Music Week täiesti eriline. Jah, tõsi, iga EMW on omamoodi huvitav, aga sel korral oli mingi eriline energia sees. Tundus, nagu pärast Covid’it oleks asjad lõpuks tagasi normaalsusse jõudnud ja meie kogukond taas koos nautimas head muusikat ja meeleolu koos sõpradega. 2023. aasta festival oli esimene peale pandeemiat, siis oldi veel ettevaatlikud, aga nüüd oli näha, et inimestel on tõesti hea meel kokku tulla. Mis minule just silma paistis ja mida sisimas tundsin, oli eriline ühtekuuluvustunne. Tundus, nagu kõik oleksid ühel lainel – pealtvaatajad, esinejad, meeskond, kõik.
Sel korral oli väga hea tasakaal leitud igas mõttes – muusikaliselt, asukohaliselt, meeleoluliselt. Igale kuulajale oli midagi pakkuda – folgist jazzini, traditsioonilisest avangardini ja veel kõike muud sinna vahele. Jah, sel korral tundus EMW nagu tõeline eesti kogukonna festival keset Torontot, kus saime tunda kui üks rahvus ja kutsuda ka teiste rahvuste esindajaid meie rikkalikust kultuurist ja muusikast osa saama.
Mis mulle eriliselt hinge läks? Estonian Voices’e kontsert oli minu jaoks üks festivali tipp-punkte. Olen ise laulja ja muusikalise haridusega, aga Estonian Voices’e häälte kokkusulavus ja tehniline oskus – nii meloodiliselt kui rütmiliselt – paneb mind iga kord lihtsalt imestama. Gruppi võib iseloomustada sõnadega imeline; sume, kuid võimas; voolav, lummav… Seda kõike ja veel palju enamat nende esinemine oligi. Võis näha, kuidas publik nautis täielikult ja oli lihtsalt hämmastunud. Kui sellele lisada Kanada ühe tuntuima a cappella ansambli Countermeasure etteaste samal kontserdil, siis ei teagi, kuidas seda kõike sõnades kokku võtta. See oli minule esimene kord Countermeasure’it live’is kuulda ja olin väga meeldivalt üllatatud – nad olid ühel lainel, tehniliselt fantastilised ja lõid unikaalse meeleolu. Tõeline ,,full circle moment“ toimus siis, kui Estonian Voices esitas pala ,,Kättemaks“, mis oli jazziliselt seatud kaver meie ühe teise festivalil esineva grupi Curly Strings’i laulust. Siis jõudis päriselt kohale – me oleme midagi vägevat kokku pannud. Sellise kaliibriga festivali üle võib tõeliselt uhke olla.
Katariina: Juba Eestis elades olid minu kõrvu jõudnud kuuldused Estonian Music Weekist kui professionaalsest, elavast ja muusikule ihaldusväärsest üritusest. Sel aastal võtsin esimest korda festivalist ka ise osa. Seda eelkõige korraldustiimi liikmena, aga ka muusikuna, astudes üles koosseisus Hypnosis Negative.
“Programm pakkus avastamist väga erinevate eelistustega inimestele ning mõjus tervikliku kiirülevaatena Eesti muusikamaastikust.”
Igal festivali õhtul kontsertidel käies sain hea ülevaate festivali kaarest. See oli kenasti läbi tunnetatud: alustades põhinädalavahetust ettevalmistavatest üritustest – kontserdid Ehatares ja Sofar Soundsil, EMW Rising Star showcase, festivali jämm Drom Tabernas – jätkudes festivali hooga käima tõmmanud avaüritusega Gardineri muuseumis ja järgmisel õhtul rahva lemmiku kontserdil, liikudes nädalavahetusel alternatiivsemate, eksperimentaalsemate helideni ning maabudes viimasel päeval tähelepanelikku kaasasolu nõudvate, kuid siiski mediteerimist lubavate kontsertideni. Programm pakkus avastamist väga erinevate eelistustega inimestele ning mõjus tervikliku kiirülevaatena Eesti muusikamaastikust.
Üritustest paistsid minu jaoks eriliselt silma kahe elektroonilise artisti kontserdid. Kahel õhtul üles astunud Mart Avi võlus publikut oma šarmantse lavalise olekuga ja tantsuliste, teatraalsete esitustega. Tormisel neljapäeval Gardineri muuseumis esinedes võttis ta lavale kaasa ka vihmavarju, mis hetkele kohanduvalt lõi kõikidele hea meeleolu ja pakkus äratundmist. Kindlasti satuvad tema lood minu pikkade autosõitude playlisti!
Erik Laar oli minu teine avastus sellel festivalil. Tema live sett oli kaunilt komponeeritud ja oskuslikult esitatud. Kuigi kontsert läks kõik ühes jutis ja ilma vahetekstideta, lõi Laar kohe kontserdi alguses publikuga usaldusliku suhte, juhatades kava sisse ja selgitades muusika tausta. Laar liikus laval väga sujuvalt, teda jälgides tekkis lendamise tunne, justkui hõljuksime kogu publikuga maapinnast paarikümne sentimeetri kõrgusel. Pärimusmuusikule oli eriliseks maiuspalaks kuulda Laari setis ka Kodavere kihelkonnast pärit Anna Lindvere huikamist.
Festivali korralduses kaasa lüües õppisin nii mõndagi tiimitöö, eneseregulatsiooni ja efektiivse, kuid siiski inimest hoidva töörütmi kohta. Muusiku vaatenurgast jättis suhtlus vaba ja loomingulise, usaldusväärse tunde. Igati korda läinud festival!
Piret: Vahetult pärast festivali on päris keeruline oma mõtteid koondada. Pea on täis muljeid imelisest muusikast, kohtumistest ja jutuajamistest, omaenda, tiimi ja publiku emotsioonidest. Paarile nädalale veninud festivalikava oma eel- ja paralleelprogrammidega oli uskumatult mahukas ja ulatus Torontost kaugemale, nt Ottawa prestiižsesse National Art Centre’isse, kus astus üles neli Eestist tulnud kollektiivi, millest kolme kontserdid olid välja müüdud.
Kuid kõigepealt tahan tänada ja kiita meie meeskonda ja vabatahtlikke. Kui võrdlen tänavust festivali 2018.a toimunuga, siis need on üksteisest sama kaugel kui kuu maast. Paari makstud meeskonnaliikme ja kümnekonna vabatahtliku asemel korraldab festivali nüüd mitmekümnest inimesest koosnev seltskond, lisaks arvukalt partnereid ja sponsoreid. Festivali tegevjuhi Sebastian Buccioni initsiatiivil oleme kaasanud oma ala professionaale, kes tunnevad valdkonda. Meie enda töötajad VEMUst ja Tartu College´ist kandsid tavapärasest suuremat vastutust. Küllap võis see ka keerulisi hetki kaasa tuua ja väsitav olla, aga masinavärk töötas ja loodan südamest, et mälestused, mis jäävad, on positiivsed. Kõik tiimi liikmed, k.a. vaprad vabatahtlikud, on ära teeninud tänu ja kiituse. Sedakorda lõid Doors Open´il kaasa ka mitte-eestlastest vabatahtlikud, kellele see oli põnev kultuuriline kogemus.
Sel korral oli mul pisut enam aega osaleda tänavu teist korda toimunud loomemajanduse konverentsil Nordic Connect. Delegaate oli kuuelt maalt, lisaks Kanadale ja Eestile Lätist, Leedust, Soomest ja Taanist. Konverentsi läbiviimisele lükkas õla alla Humber Polytechnic. Miks me peaks sellist konverentsi korraldama, võiks küsida. Aga ikka selleks, et nii Eesti kui Kanada eesti muusikute talent jõuaks võimalikult laia rahvusvahelise publikuni – see on olnud EMW missioon algusest peale. Showcase esinemistel said eurooplased näha Kanada muusikuid, kanadalased Eestist tulnuid. Konverentsi delegaadid olid rahul nii festivali kui konverentsi korralduse ja sisuga. Viimase vooruseks arvati ka selle väiksust – ca 40 inimest on paras seltskond, mis 4-5 päeva jooksul jõuab üksteist tundma õppida. Delegaadid on kõik meie tulevased potentsiaalsed partnerid, kelle kaudu kasvab EMW ja Eesti muusika tuntus. Mulle muuseumiinimesena oli eriti põnev osaleda paneelis, kus räägiti põlisrahvaste jt ohustatud kultuuride kaitsmisest. Ka selles vallas on ohtralt potentsiaali tulevikuks.
Ja muidugi tuleb rääkida muusikast. Festivali lõppkontserdil Vox Clamantist kuulates tajusin seljanahaga publiku vaimustust ja meeleliigutust. See emotsioon peegeldus dirigent Jaan-Eik Tulve näol, kui ta seisvaid ovatsioone vastu võttis. Küllap oli see paljudele meist kulminatsioonihetkeks, mil nädala jooksul kogetut endast uuesti läbi lasksime, muljete ja emotsioonide üleküllust töödelda püüdsime. Mida kuulsime ja kogesime? Udo Kasemetsa novaatorlikku ja eksperimentaalset heliloomingut Ansambel U: esituses. Kontserdi erasponsoriks oli Alan Teder, kellele oleme väga tänulikud. Rahva lemmikut Curly Stringsi ning külasimmanit, mida isegi vihm nurjata ei suutnud. Estonian Voices’e imelist ja alati üllatuslikku mitmehäälsust. Salakõrtsi ESTO-meeleolusid. Tuulikki Bartosiki Kanadasse toomine polnud meil siiani õnnestunud, kuid seekord klappis kõik. Koos EMW-l juba mitut puhku üles astunud Sander Mölderiga viisid nad meid mõtterännakule läbi erinevate kultuuride. Mind isiklikult üllatas vast kõige enam Mart Avi – tema põnev lavaline karakter, kõla- ja mõttemaailm. Hoidke sel poisil silm peal! Ja muidugi oli tore tutvuda Crosslegsiga, iiri muusikast inspiratsiooni ammutava Eesti bändiga, mille lauljaks meile kõigile tuntud Tiina Kirsi poeg Alden Kirss.
Muusika on hinge palsam, eriti karmidel ja keerulistel aegadel. Muusika liidab inimesi, ehitab sildu kultuuride vahele. Seda positiivsust vajame me kõik. Järgmine festival kahe aasta pärast!
Festivalil ja konverentsil viibinud Kalmar Kurs, kes esindas Study in Estoniat, kommenteeris ettevõtmist järgmiselt: ,,Piret Noorhani ja VEMU ehk Väliseesti Muuseumi juhtimisel korraldatud rahvusvaheline ning koostöös väga hästi mitme kohaliku festivali ja kontserdisarjaga ning -paigaga Torontos toimunud Estonian Music Week, rahvusvaheline konverents, külasimman, palju kogukonna kohtumisi jne. Tore oli näha, et Eesti Vabariik 100, mille välismaal toimuva kultuuriprogrammi komisjonis olin, algatus muusikanädala näol on saanud nii professionaalse jätku.“
EMW tõesti aina kasvab ja areneb, saab paremaks iga mööduva aastaga nagu vein või konjak. Loodame, et ka teie nautisite seda festivali, esinejaid ja tekkinud miljööd nagu meiegi seda tegime. Tuhat tänu EMW tiimile, eesotsas festivali juht Piret Noorhani ja festivali tegev- ja kunstilise direktori Sebastian Buccioniga, nende väsimatu töö eest. Tänu teile elab ja kasvab festival edasi.
EMW on teadagi VEMU projekt, aga ilma Tartu College’ita poleks kumbki neist võimalik. Südamlik tänu ka meie partneritele ja sponsoritele, kes võimaldavad seda festivali korraldada ja teieni tuua: Eesti Sihtkapital Kanadas, Kanada riik, Canada Council for the Arts, Sing! The Toronto International Vocal Arts Festival, DROM Taberna, Wavelength Music, Hopp, Toronto Arts Council, Eesti Vabariigi Suursaatkond Ottawas, Eesti Kultuurkapital, Music Estonia, Eesti Autorite Ühing, Northern Birch Credit Union, Toronto linn, Factor, Eesti Abistamiskomitee Kanadas ja kõik teised. Täname ka meediapartnereid Eesti Elu, Exclaim! ja The WholeNote festivali tõhusa ja põhjaliku kajastuse eest.
Täname südamest kõiki esinejaid, kes olid nõus festivalil üles astuma – te olete imelised ja olete see, mis meie festivali teeb tõeliselt eriliseks.
Suurim tänu ka teile, meie publik – ilma teie jätkuva huvi ja tahteta ei saaks EMW toimuda. Jälgige meid veebilehel estonianmusicweek.ca, kus kuulete-näete uudiseid meie järgmiste ettevõtmiste kohta. Kohtumisteni!
