Eesti Ajaloomuuseum
I) Suurgildi hoone Tallinna vanalinnas
Uus näitus on just avatud! „Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis“. ,,Näituse keskmes on see sama kaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkusest ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele.
On sümboolne, et näitus toimub Suurgildi majas, Tallinna kaupmeeste esindushoones, mis on ka ise hansa hiilguse tumm tunnistaja ning Põhjamaade ärihoonete pärl,“ kirjeldatakse näitust, mis on avatud jaanuarikuuni aastal 2027.
2) Legendide kamber. Ajaloomuuseum uuendas osaliselt Suurgildihoone püsiekspositsiooni, tuues maja keldrikorrusel vaatajate ette valiku haruldasi esemeid, millega on seotud põnevad legendid. Näitusel on aukohal Tallinna Raeapteegi renoveerimise käigus leitud pudel, millesse peidetud kiri räägib loo aastast 1827.
II) Maarjamäe loss Maarjamäel Pirita teel Lauluväljaku vahetus läheduses
1) Üks väga märgiline, tahaks peaaegu öelda, et kohustuslik näitus on Maarjamäe lossis eksponeeritud ,,MINU VABA RIIK“, mis valiti Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil 2018 parimaks püsinäituseks! Näitus viib külastaja retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu.
Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi.
Lapsed saavad näituse läbida mängides Sinise Lõvi nuputamismängu. Mängulehe saab küsida kassast.
2) Aprillis avati Maarjamäe lossis pärast põhjalikke uuendusi taas esinduslik suvesaal meeleolunäitusega ,,Igavene suvi“, kus külastaja saab rännata ajas tagasi 19. sajandi lõpul Maarjamäe lossis valitsenud õhustikku. Loss kuulus siis krahv Anatoli Orlov-Davõdovile, kes elas alaliselt Peterburis ja kasutas kaunist mereäärset residentsi suvitamiseks. Eesti Ajaloomuuseumi kultuuriloo, tekstiili-, mööbli- ja kunstikogu esemete põhjal loodud interjöör lähtub nii säilinud fotodest kui ajastule omastest detailidest ning pakub vaatajatele võimalust piiluda sisse aadliperekonna koju ja saada osa seal valitsevast muretust puhkusemeeleolust. Heli- ja valgusefektide toel loodud atmosfäär lubab uskuda, et helge suvepäev kestab igavesti.
3) Nõukogudeaegsete monumentide välinäitus Maarjamäe lossihoovis on osa muuseumi püsinäitusest. Eesti poliitilise ajaloo talletajana on ajaloomuuseum maha võetud monumente juba paar aastakümmet kogunud ja tänaseks on Maarjamäel suurim nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride kogu Eestis. See koosneb paarikümnest aastatel 1945–1990 enamasti Eesti skulptorite loodud au- ja mälestussambast. Mitmed monumendid on kunstiliselt kõrgel tasemel ning väärivad säilitamist ka kunstiajaloolisest aspektist. Siiski kõnelevad nad paljude jaoks valusast perioodist, mil Eesti Vabariik oli okupeeritud ning sündmustest, mida mäletada on raske.
Väliekspositsioon on kujundatud Maarjamäe lossi taga asuvale platsile ühe osana uuest muuseumipargist. Lossipark on külastamiseks avatud iga päev 9-19.
,,See kujutlus, et Stalinite ja Hitlerite aeg on möödas, on ohtlik.“ Nii on öelnud Eesti Vabariigi president Lennart Meri aastal 1999.
4) TÄHELEPANU! 1991! START! Kaheksa Eesti muuseumi koostöös valminud rändnäitus ,,Tähelepanu! 1991! Start!“ keskendub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale ning uurib, kas eestimaalaste tollased unistused täitusid.
III) Filmimuuseum lossi kõrval Maarjamäel
1) Filmimuuseumi püsinäitus ,,Duubel ÜKS“. Eesti Ajaloomuuseumi juures tegutseva filmimuuseumi esimene püsinäitus „Duubel ÜKS“ võtab filmitegemise protsessi pulkadeks lahti ning jagab kõigile filmide loomise ja filmitegijate saladusi.
2) Parim enne: MÖÖDAS!? Kuidas mõtleme vanadest inimestest? Kuidas on Eesti filmides kujutatud eakaid? Kas tülikate muttide ja nilbete vanameestena, üksildaste ja hädiste vanuritena või hoopis elurõõmsate vanaemade ja vanaisadena? Nendele küsimustele aitab vastata näitus „Parim enne: MÖÖDAS?!“.
Eesti Ajaloomuuseumi osaks sai 2019. aastal ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, mis asub Tallinna vanalinna linnamüüris Assauwe kaitsetornis ja Karjase sisehoovis aadressil Müürivahe 12. 1924. aastal asutatud muuseum, mis algselt asus Kadrioru lossis, sai alguse helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest.
Muuseumi sajanda sünnipäeva tähistamiseks avati 22. märtsil 2024 näitus „Pöörased lood teatrist ja muusikast“, kus vaatajateni tuuakse lugusid Eesti teatri- ja muusikategelaste eludest, mis on rõõmsad, kurvad ja kohati lausa uskumatud. Näitusele on välja valitud 100 eset muuseumikogust saatvate lugude ja mälupiltidega.
Vaadake lisa: www.ajaloomuuseum.ee
Vahendas Riina Kindlam, Tallinn
