MeieOma nimi sai inspiratsiooni tänavuse peo teemast „Iseoma“, mis kandis endas võimsat sõnumit inimlikkusest ja selle paljususest. See peegeldab nii meid ühendavat keelt kui ka meid eristavaid murdeid. Nii sündiski MeieOma – ja kohe algusest sai see loodud armastuse, pühendumuse ja ühise soovi toel tähistada oma kultuuri – üle ookeanide ja põlvkondade.
Kuudepikkune planeerimine ja ettevalmistus kulmineerus tegelikkuseks päikeselisel 31. mai pärastlõunal, kui MeieOma sai tõeliselt ellu äratatud. Esinemised toimusid kiriku pühakojas ja selle kõrval asuvas saalis. Liikumine kahe ruumi vahel ei olnud lihtne ülesanne, kuid tänu koostööle (ja väikesele eestlaslikule visadusele) sujus kõik suurepäraselt.
Vancouveri eestlaste koor Läänetuul esines pühakojas meie armastatud koorijuhi Thomas Kirvese juhatamisel. Thomas juhendas meid kannatlikult ja südamega nii tuntud kui ka uute laulude – ajatutest klassikutest nagu ,,Koit“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“ kuni uuemate paladeni nagu ,,Allikas“ ja ,,Elukoor“ esitamisel. Iga noot kandis endas emotsiooni, uhkust ja ühtsust. Sooja ja toetava publiku ees lauldes tundsime tõeliselt, et oleme osa millestki palju suuremast.
Seejärel astus meie Vancouveri tantsurühm Kilplased saali lavale (või õigemini tantsupõrandale, publiku keskele), esitades kuude kaupa pühendunult õpitud tantse, mida juhtisid meie tantsujuht Brigid Zurock ja kaasjuht Mike Toompuu. Brigid on töötanud väsimatult kogu aasta. Tema vankumatu pühendumus – iganädalaste trennide juhtimine, varahommikustel seminaridel osalemine ning pidevalt tantsijate toetamine – on olnud meie edu aluseks. Mike’i koostöö ja järjepidev toetus pole jäänud tähelepanuta.
Oli au ja rõõm, et meid juhendas ka Eestist külla tulnud Silvia Soide, kelle oskused ja julgustavad nõuanded andsid meie rühmale palju enesekindlust ja selgust. Oleme talle südamest tänulikud.
Meie teekond viis meid ka lõunanaabrite juurde, Portlandi, kus Brigid ja tema partner Isaac Zurock osalesid töötoas, mida juhendas Clelia Madi, ning tõid sealt väärtuslikke teadmisi tagasi Vancouverisse. Nende entusiasm ja pühendumus andsid kogu meie rühmale uut energiat. Aitäh teile!
Loomulikult ei möödu ükski eestlaste tantsuüritus ilma ,,Tuljakuta“. Ja traditsioonidele truuks jäädes kutsusime publiku meiega tantsupõrandale liituma. Naer, rõõm ja liikumine tuletasid meelde, kui lõbus võib olla oma pärandi jagamine.
Kõik oli meie lauljate ja tantsijate armastusega valmistatud. See oli tõeline meeskonnatöö, mille tulemuseks oli südantsoojendav ja hingetoitev kogemus kõigile.
Kuna MeieOma oli toetuskontsert, kogusime uksel annetusi ning pakkusime enda valmistatud suupisteid: võileibu, küpsiseid, kohvi ja teed. Kõik oli meie lauljate ja tantsijate armastusega valmistatud. See oli tõeline meeskonnatöö, mille tulemuseks oli südantsoojendav ja hingetoitev kogemus kõigile.
Me täname südamest ka Eesti Sihtkapitali Kanadas – ESK (Estonian Foundation of Canada – EFC), kelle helde toetus aitas kogu ettevõtmise ellu viia. ESK mängib võtmerolli Eesti kultuuri ja kogukonna hoidmisel üle kogu Kanada, mitte ainult Vancouveris, vaid rannikult rannikuni. Kutsume kõiki, kellele on meie pärand oluline, toetama annetuste näol ESK-d, et sellised sündmused saaksid jätkuda ka tulevastele põlvedele.
Nüüd, südamed rõõmu täis ja kotid pakitud, oleme valmis. Nii Kilplased kui ka Läänetuul on edukalt katsed läbinud ja kutsutud Tallinna, et esineda koos imeliste kooride ja tantsurühmadega Eestist ja kogu maailmast. Mõne jaoks meist on see esimene kord laulu- ja tantsupeol. Teiste jaoks on see tagasitulek millegi püha ja tuttava juurde.
Pühendunud tantsijad ja lauljad – aitäh teile!
Ning kõigile, kes meid toetasid – olgu siis annetuse, küpsetamise, korraldamise või lihtsalt kohalviibimisega – suur tänu. Teie tegite selle teekonna võimalikuks.
Kohtumiseni peol Tallinnas!
Aitäh. Meie oma rahvas. Meie oma pidu.
