Mitte ainult piimapakil, vaid ka KOHUKEse (šokolaadiga kaetud KOHUPIIMamaiustuse) pakile ilmus rõõmus lehm LILLEPÄRG peas, rahvuslipp ,,käes“ ja rahvarõiva triibuseelik seljas. Lehmad on tihtilugu LAIGUlised (laikudega, with big areas of a different colour), aga mitte triibulised. Sebrad, tiigrid ja võib-olla sinu kass on triibulise karvkattega.
Mind huvitas väga, MILLISTE rahvarõivastega piimalehmade puhul on tegu? Seeliku triibud ei saa ometi olla niisama suvaliselt (haphazardly) valitud ja joonistatud. Või äkki siiski?… Tihtipeale valitakse endale raMitte ainult piimapakil, vaid ka KOHUKEse (šokolaadiga kaetud KOHUPIIMamaiustuse) pakile ilmus rõõmus lehm LILLEPÄRG peas, rahvuslipp ,,käes“ ja rahvarõiva triibuseelik seljas. Lehmad on tihtilugu LAIGUlised (laikudega, with big areas of a different colour), aga mitte triibulised. Sebrad, tiigrid ja võib-olla sinu kass on triibulise karvkattegahvarõivad selle järgi, kust sina ise või sinu ESIVANEMAD pärit on. Aga võib ka nii, et ühed rahvarõivad sulle lihtsalt väga meeldivad või sa saad, näiteks PÄRID (inherit) kellegi teise rahvarõivad.
Kui palju erinevaid triipe on?
Kas te teate, kui palju erinevaid rahvarõivaid Eestis on? Ümmarguselt (approximately) sama palju (või isegi rohkem) on erinevaid rahvarõivaid, kui on Eestis KIHELKONDasid (parishes). Igal kihelkonnal oli oma KIRIK ja niimoodi jaotati maad ÜKSUSteks (administrative areas). Kihelkonnad on vähemalt sama vanad kui kirikud ehk neid on nimepidi mainitud juba 13. SAJANDil (the 13th century).
Tänapäeval teab keskmine inimene (the average person) mingil määral (somewhat) kihelkonna PIIRe (the borders) või vähemalt oma kihelkonna asukohta (location). Need piirid on ka autoteede ääres märgitud, kuna need on AJALOOliselt tähtsad. Kas või ainuüksi rahvarõivaste pärast!
Põhja-Eestis oli näiteks 32 kihelkonda ja võrgulehekülg rahvaroivad.ee annab teada, et Põhja-Eestis on 30 tüüpi erinevaid rahvarõivaid (öeldakse ka rahvariideid). Minge vaadake rahvaroivad.ee lehel > rahvarõivad > regioonid. Saarte rahvarõivaid on seal näiteks 20 erinevat.
Sinna sai ERMi kogudest valitud iga Eesti kihelkonna kohta ÜKS seelikumuster (pattern), millele määrati ka VÄRVide toonikoodid (codes for the colours). Nii on kerge seda mustrit järgi teha – näiteks värvida selle eeskujul mõne ukse, seina või aia. Et saaks teatud kindlate paikkonna värvidega olla loominguline (creative).
Aga lehma seelik?!
Ma olin kellelegi laenanud oma rahvarõivaste triibuseeliku MÄÄRAJA (field/guide book), millega saab kergesti seelikuid MÄÄRATA (to identify). Erinevaid rahvarõiva raamatuid on väga palju ja rõivaid saab uurida väga hästi, kui minna Eestis muuseumi, eriti Eesti Rahva Muuseumi (,,ERM“, the Estonian National Museum) Tartus. Kuid siis, kui Eesti Vabariik sai 100-aastaseks (7 aastat tagasi), koostas ERMis töötav ajaloolane ja etnograaf Reet Piiri toreda käepärase (not too big) ja KASUTAJASÕBRALIKU (user-friendly) raamatu pealkirjaga „Eesti kihelkondade värvid“. Sinna sai ERMi kogudest valitud iga Eesti kihelkonna kohta ÜKS seelikumuster (pattern), millele määrati ka VÄRVide toonikoodid (codes for the colours). Nii on kerge seda mustrit järgi teha – näiteks värvida selle eeskujul mõne ukse, seina või aia. Et saaks teatud kindlate paikkonna värvidega olla loominguline (creative).
See absoluutselt ei tähenda, et ainult see üks triibumuster ja värvid sobivad ja on õiged. Igas kihelkonnas kujunes küll oma värviGAMMA (valik), kuid selles olid alati oma väikesed variatsioonid. See sõltus (olenes) kohalikust TAIMEstikust (millega lõngasid (wool) värviti), aga ka inimeste maitse- ja värvimeelest (taste, style). TRIIPude (stripes) ja RUUTude (squares) paigutamise viis (placement) erineb alati veidi ja ,,üks rahvariide/seelik ei sarnane kunagi teisega“.
Raamatust saate lugeda siit: vivacolor.ee/ideed ning samalt lehelt hiireklõksu või näpuvajutusega jõuda ka TERVE (the whole) raamatuni, mis on internetis ootamas: issuu.com/rahvaraamat
Mina sellel hetkel ei teadnud, et see teos (raamat) on võrgus nähtav/vaadeldav ja kirjutasin hoopis e-kirja Reet Piirile. Koos lehmafotodega. Mõtlesin, et tema saab mulle kindlasti UNE PEALT öelda, milliste rahvarõivastega on tegu (tegemist). Peaasi, et tal aega on. Äkki on ta juba maal ja valmistub suviseks pööripäevaks (summer solstice) – jaanipäevaks ehk JAANIDeks. Korjab lilli pärjaks ja niidab esimest heina…
Lahke ja abivalmis Reet oli õnneks ARVUTI (computer) taga olemas ja vastas samal päeval. Et vaatas ,,neid triibuseelikutes VISSIsid“. VISSID on lehmad, keda kutsutakse: ,,Vissi, vissi, vissi, tule siia!“
Ning pikema jututa ehk KOHE jätkas, et ,,Piimapakil näen lehmapreilil KURSI kihelkonna seelikutriibustikku. Alma Piim asubki Kursi kihelkonna maadel.“
Voh! Ühesõnaga vägagi aus ja õige – EHE rahvarõiva valik ajaloolises (historical) Tartumaa põhjaosas, kus asub suur MEIEREI (dairy), nagu vanasti öeldi. Nüüd on see palju suurem kui omaaegne meierei, on suur piima TÖÖTLEMISE (processing) ja pakendamise (packaging) ettevõte (plant), mis saadab piimapakke ja -kotte üle kogu Eesti. Nii et piim tulebki Kursi kihelkonnast (või sealtkaudu) esinduslikus (representative) rõivastuses lehmaga! Kiitus!
Äraarvamise mäng ei olnud rahvarõiva spetsialistile Reet Piirile raske. Seda võis arvata. Aga eriti tore ja armas oli see, et tal oli aega mängust osa võtta! Ta kirjutas: ,,Kohukese pakendil oleval preilil tundub olevat Kullamaa seelik.“ Muidugi – Kullamaa, kui juurde on tulnud kuldsed triibud! Saksa keeles oli kiriku kihelkonna (Kirchspiel) nimi Goldenbeck. See asus praegusel Läänemaal.
ERMi teadur-kuraator Reet lisas näitena (jagas võrgulinki) ühe vana, umbes 1861. aastast pärit seelikuriide Eesti Muuseumide Veebiväravast (muis.ee/museaalview).
Lihtsat ja ühesugust (igavat, boring) ei ole siin aga mitte miskit (midagi), sest rahvarõivad on KUNST. Need ei ole vabrikus toodetud kindlate värviproovide järgi. Ja kui minna vaatama Kullamaa rahvarõivaid rahvaroivad.ee lehel, siis domineerivad seelikus pigem (rohkem) hoopis helerohekad triibud. Oli ikka Reet Piirit vaja küll, sest ise poleks julgenud ära arvata või kui, siis oleks see võtnud päris kaua aega ja võrdlemist. Mis on muidugi väga lõbus ja huvitav, KUI sul selleks aega on.
Piimapaki KURSI kihelkonna riietes lehmal paistab ka tema kootud (woven) kiriVÕÕ ja SÕLG või PREES, mis kinnitatud kurgu alla pluusile. Kuhiksõlg on nagu kuhi, kõrge; vitssõlg aga väike, nagu vitsast (peenikesest oksast) keeratud. Prees on alati madal. Mõnel preesil on SILMAD värvilistest ,,kividest“ (klaasist).
Kohukese KULLAMAA kihelkonna rõivastes lehmal on lisaks sik-sak valge pluusi peal. See on TIKITUD (embroidered) muster ja kui selline kaunistus on rahvarõiva pluusil nii RINNA peal (ees) kui ka selja peal, siis nimetatakse sellist pluusi käiseteks – KÄISED. See sõna ongi mitmuses.
,,Käised on valgest linasest (of linen) või puuvillasest (cotton) riidest pikkade varrukate (with long sleeves) ja hõlmadeta (without hõlmad*) pluus, mida naised kandsid varrukateta (without sleeves) särgi peal.
Eestis hakati käiseid kandma hiljemalt 17. sajandil. Tõenäoliselt hakati neid kandma rootslaste eeskujul.“ (Vikipeedia)
,,Särgi peal kantud pikkade varrukatega lühike kahar naiste pluus.“ (Eesti keele seletav sõnaraamat) Kahar = vabalt langev, kohevalt lai. Särk on all, sellel pole varrukaid (sleeves). Käised peal, nendel on pikad varrukad, aga pluus ise on lühike – natuke nagu NABA/PLUUS. All on siiski särk, nii et naba ei paista. Ja niigi keerutatakse siis ümber keskkoha veel kiriVÖÖ, mis peab ju paistma, sest on ka ilus.
See võib kõik kõlada keeruliselt, aga mitte siis, kui sul on rahvarõivad või rahvarõivaraamat ees.
Kas sinu või sinu ema või õe või sõbra rahvarõivastel on KÄISED? Kui ees rinna peal on RIDA TIKITUID LILLI ja muid mustreid, siis on need KÄISED. Või on sinu rahvarõivastel hoopis vest? Vest, nagu ka jakk on eest lahtikäiv. Kui üks riideese käib eest lahti, siis on tal ka HÕLMad *. HÕLM = eest lahtikäivate riietusesemete üks pool.
Sa võid midagi peita jope hõlma alla. Mantlil on hõlmad, üks mõlemal pool, mis võivad laperdada tuule käes. Kuidas seda nimetatakse inglise keeles?… Ühesõnalist vastet (equivalent) vist pole.
Koolid on selleks õppeaastaks läbi, aga rahvarõivaKOOL võib teil Eestis sel suvel laulu- ja tantsupeo vaimus jätkuda.
Lehmadel pole hõlmasid. Aga lõpetuseks on paar Reet Piiri saadetud fotot rahvarõivanäitusel olnud Kursi ja Kullamaa mannekeenidest. ,,Need on nüüd küll natuke teised seelikud, aga üldmulje neist kostüümidest saab. Igast kihelkonnast on ju olemas mitu varianti, mõnest on alles ainult tükike, aga selle tükikese järgi saab tänapäeval uue kududa. Sellest Kursi seeliku tükikesest (muis.ee/museaalview) on meie muusemi juures töötavas rahvarõivakoolis seelik valminud.“
Koolid on selleks õppeaastaks läbi, aga rahvarõivaKOOL võib teil Eestis sel suvel laulu- ja tantsupeo vaimus jätkuda.
ERM on jälle pidudel oma telkidega kohal, annab teada Reet Piiri: ,,Tantsupeol oleme tribüünipoolsel küljel, staadionile kulgeva peavärava kõrval. Tavaliselt on meie vastas kiirabi. Suur telk, suurelt peal ERMi logo ja „RAHVARÕIVA ABI“.
Annamegi abi – parandame pastlaid, õmbleme ette nööpe, võtame plekke välja. Kaasas on isegi õmblusmasin, et lõhki kärisenud kohti parandada. Muidugi anname ka nõu, kuidas end riidesse sättida. Aastate kogemus näitab, et oleme väga vajalikud.
Lauluväljakul oleme samuti tuletorni poolsel küljel, laululava taga. Suur akendega telk. Laulupeol riideid eriti ei lõhuta, laulupeol on rõhk ÕPITUBAdel – paelte punumine, helmekeede valmistamine jne. Ja muidugi anname nõu – aitame riideid selga sättida jne.
Oleme juba proovide ajal kohal, nii et tuleb pikk ja väsitav nädal, aga selle eest saab vastu palju toredaid emotsioone. Kõik meie poole pöörduvad inimesed on headest emotsioonidest laetud ja eks osa sellest jääb meilegi.
Nii et, kohtumiseni peol!“
Õnneks, nagu näha, võib ,,rahvarõivakoolis“ ka vabalt KAUGõpet harrastada, vaadates rongkäiku ning viibides laulu- ja tantsupeol virtuaalselt ETV kaudu OTSE/pildis või seda järele vaadates. (otse.err.ee/k/etv)
Jälgige juba praegu peo ettevalmistusi ja toredaid noppeid: kultuur.err.ee/k/laulupidu. Laulu- ja tantsupidu ,,ISE/OMA“ 3.-6. juulil ERR-i kanalites – otseülekanded teles ja raadios, mida saab interneti teel oma koju või telki või pargipingile või matkarajale üle terve laia ilma.
Riina Kindlam, Tallinn
