Olin eestikeelse Piibliga nappi tutvust teinud, noorele inimesele pole see ju esimene valik lugemismaterjali otsides. Pärast aga inglise keeles professori nõuet täites liikus huvi muidugi emakeelse tõlke poole. Huvitav on siinjuures mainida, et Vana Testament kirjutati heebrea keeles, Uus Testament aga kreeka. Esimene eestikeelne piiblitõlge (Uus Testament) ilmus 1686. aastal. Vana Testament on Goeringi järgi esimene inimsoo poolt kirja pandud konkreetne ajalugu. Uus Testament, ka ajaloole ehitatud on aga kristluse õpetusraamat, moraalne ja eetiline koodeks. Vanas Testamendis on palju kurjust ja sõda, kuid elu oli siis selline, on praegugi. Uues Testamendis leiduvad õpetussõnad on tänapäeval olulised, vajavad kuulmist.
Lisaks siia ka Kanada kuulsaima kirjandusteadlase, Toronto Ülikooli professori Northrop Frye arvamuse. Frye pidas CBC raadios Massey Lectures sarjas 1962. aastal kuus saadet, mis on kaante vahel olemas kui The Educated Imagination. Frye rõhutab, et Piiblit tuleks käsitada kui esimest olulist ilukirjanduslikku teost ajaloos, ilma mille tundmata ei ole võimalik hiljem ilmunud kirjutistest aru saada. Miks muidu tsiteerime seda nii tihti, võtame kui vankumata tõena nii mõndagi, mis seal leidub.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
