Kõnealune majake, kunagine Ülejõe koolimaja aadressil J. V. Jannseni 37 on aga Pärnu ja Eesti kultuuriloole vägagi tähtis, sest kes ei tunneks esimese eestikeelse nädalalehe Perno Postimees (1857) asutaja, laulupidudele hinge sisse puhunud ja Eesti hümnile sõnad kirjutanud Johann Voldemar – Papa Jannseni nime, aga veel enam tema tütre – isamaalauliku, näitemängude kirjutaja ja meie mitteametliku hümni sõnade autorit Lydia Emilie Florentine Jannsenit, keda tunneme Lydia Koidulana. Just selles majas asus kool, kus Koidula isa koolmeistri ametit pidas ja kus asus Perno Postimehe toimetus ning kus Koidula aastail 1850-1863 kasvas ja maailma avastas.
Maja kannab juba kaheksakümmend aastat Koidula muuseumi nime ning hoone välisküljele on tänaseks lisatud ka Jannseni nimi. Muuseumi rajamise idee taga seisis omal ajal kirjandusteadlane Karl Mihkla. Esimesed originaalesemed osteti Koidula õe minialt Edith Rosenthalilt, memoriaalmuuseum avati 21. juulil 1945 ja samal ajal alustati iluaia rajamist.
Tänavu 20. juulil avas Koidula muuseumi juht Elmar Trink muuseumihoone teisel korrusel näituse muuseumi saamisloost ning muuseumi avaras ja kaunis aias peeti maha väärikas sünnipäevapidu. Kuulutustel seisis ,,Pühapäeval papa juures“ ja seekordseks külaliseks oli palutud armastatud kirjanik, tõlkija ja poetess, tänapäevaste laulupidude imeline tekstilooja Leelo Tungal.
Jutuajamist kirjanikuga vedas muuseumipedagoog Lili Välimäe. Juttu tuli muidugi loomingust, lähedasematest partneritest, kes Leelo Tungla tekste on viisistanud. Nende hulgas nimetas kirjanik eelkõige pärnakaid Valter Ojakääru ja hiljuti meie hulgast lahkunud Andres Valkoneni ning muidugi ka Olav Ehalat, kes pole küll Pärnus sündinud, kuid kellega koos on Pärnus esinemas käidud. Leelo Tungla tekstidele valminud laulud on tänaste laulupidude kindel osa, sellesuviselgi Iseoma peol kõlas tervelt kolm laulu tema sõnadele. Aga räägiti ka näiteks hariduse olulisusest, Leelo Tungla vanemad olid õpetajad ja ka ta ise on seda ametit pidanud ja koos Ene Hiiepuuga ja Edgar Valteri imeliste piltidega kirjutanud ka Aabitsa. Olulisel kohal Leelo Tungla loomingus on ka laulutekstid erinevatele lavastustele ning eurolauludele kaasaelajad on saanud igal aastal kuulda paar päeva pärast võitja väljakuulutamist võidulaulu eestikeelset versiooni, mille autoriks ei keegi muu kui päevakülaline. Jutulõnga vahele ja teemade täienduseks sai publik kuulda Leelo Tungla tekstidele loodud laule. Samuti luges kirjanik ette oma tekste ja kohtumise lõpul jagas soovijatele lahkelt autogramme.
Kiirelt möödunud kohtumistunni järel paluti publik muuseumihoovi esinemislava ette üles seatud pidulaudade taha, et üheskoos tähistada muuseumi 80.a sünnipäeva. Kuni kohti sisse võeti, esitasid meeleolumuusikat Andrus Haugas ja Veikko Rea. Peatselt astusid lavale Pärnu Kammerkoor dirigent Tõiv Tiitsu juhtimisel ning enam kui 300 korda esitatud Vaimude tunnist Jannseni tänaval tuntuks saanud tegelased Aino Kallas ja Lydia Koidula, kelle dialoogi esitasid legendaarne Siina Üksküla ja Pärnu Endla näitleja Karin Tammaru. Peokõne pidas kirjandusteadlane Maarja Vaino, tervitusi tõid Pärnu abilinnapea Ene Täht ja Võru Instituudi ja Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi direktor Ivari Padar.
Kuigi sünnipäevapidu ilmselt korrata ei saa, on veel selgi suvel ees kohtumisi Papa juures ning kontserte ja teatrietendusi muuseumiaias ja Jannsenite pere eluolu tutvustav püsiekspositsioon koolimajas on avatud ka suve lõppedes.
