Su kiituseks, mu Looja, laul tõusku ülesse…
Rändajail, kes mööda Eestit liiguvad ja Tallinna – Pärnu vahel liigeldes on aja maha võtnud, et teele jäävas Pärnu-Jaagupi alevikus vahepeatus teha, on kindlasti silma hakanud kohaliku kiriku ukse kohal suur „700”. See ei märgi sel korral kiriku vanust, mis ulatub samuti mitme sajandi taha, vaid Pärnu-Jakobi koguduse esmamainimist aastal 1325. Tõenäoliseks peetakse, et koguduse vanus võib olla veel ligi sajandi võrra vanem. Põhjust nii arvata annavad teated esimestest ristimistest selles piirkonnas.
Korbe kirikukihelkond loodi arvatavasti pärast alade Saare-Lääne piiskopkonnale allutamist. Konkreetseid teateid kiriklikust kihelkonnast ja preestrist on teada aastast 1325. Seitse sajandit katkematut usuelu on igati tähistamist vääriv sündmus ja seda juulikuu viimasel pühapäeval, 27. juulil Pärnu-Jaagupi kirikus ka uhkelt ja väärikalt tehti. Õieti võiks öelda, et suure tähtpäeva märkimine algas juba varem ja kindlasti kestab terve selle aasta jooksul erinevatel viisidel. Juba koguduse 700.a avakontserdi teenistusel 14. mail nimetas koguduse hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi, kes teenib ka Vigala kogudust, et käesoleval aastal on Pärnu-Jaagupil tähistada mitut olulist verstaposti – lisaks koguduse esmamainimise 700. aastapäevale ka kohaliku hariduselu 345., koolimaja 65. ja P-J hariduse 125. aastapäeva. Kõik need tähtpäevad tõendavad, et selles piirkonnas on ajast aega elanud ärgas ja hariduslembene edasipüüdlik rahvas.
Jakobi koguduse koduks on Pärnu-Jaagupi kirik, mis on pühitsetud palverändurite kaitsepühakule apostel Jaakobus Vanemale. Kunagise puitkiriku asemele ehitati aastail 1531-1534 kivikirik, millest sai noorim gooti stiilis ehitatud kirik Eestis. Kiriku tegelik ehitamisaeg võib aga olla varasem, sest juba 1499 mainitakse Vana-Pärnu kinnisturaamatus Korbe kirikhärrat. Pärnu-Jaagupi kirik on ühelööviline gooti stiilis hoone. Ehitis on raudkivist ning krohvitud.
Fotogalerii
Fotod: Kai Kiilaspea
Kirikus on täna kõige pilkupüüdvamateks ja väärtuslikemateks altar, mis on ehitatud 1793., evangelistide kujudega Elert Thiele (Diel) ehitatud barokkstiilis kantsel, mis valmis 1660.a ning Ants Laikmaa maalitud altarimaal ,,Kristus ristil“ (1901) ja on koopia Tallinna Toomkirikus asuvast Eduard Franz Karl von Gebhardti altarimaalist. Kiriku orel on valmistatud 1895.a Riias Walkeri töökojas. Kroonlühtrid on pärit 1904. aastast. Kirikukell on valatud 1885. aastal Ingerimaal Gatšinas ja kellal on sõnad: Au olgu Jumalale kõrges! Kroonlühtrid on pärit 1904. aastast. Kirikukell on valatud 1885. aastal Ingerimaal Gatšinas. Kellal on sõnad: Au olgu Jumalale kõrges! Esimese koguduseõpetaja Johan Wedbergi kohta on teated aastast 1546.
Tänavuse juubeliaasta suurim kingitus kogudusele tuli Vändra vaibavabrikult Valley eesotsas Aadu Juhkentaliga, kes on võtnud sihiks kinkida igal aastal jõuludeks vaiba ühele kogudusele. Jakobi koguduse jõulud saabusid juba juulis, kui nädalapäevad enne koguduse 700. aastapäeva jumalateenistust rulliti kirikus lahti uus palverändurite-teekäijate kirikule sobivates värvides risti ja kammkarbi motiividega kaunis vaip, mille õnnistas Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan aastapäevateenistusel. Uue vaiba on saanud ka kiriku altar ja selle esine. Esimene sündmus, mil uut kirikuvaipa sai uudistada, toimus 25. juulil, kui kirikus esines vaimulikku muusikat viljelev ansambel Robirohi, kes koos mänginud juba kolm kümnendit. Õpetaja Jõgi sõnade kohaselt oli just see kuupäev õige märkimaks koguduse väärikat aastapäeva.
Paar päeva hiljem toimunud Pärnu-Jakobi koguduse 700. aastapäeva armulauaga jumalateenistuse olulisust märkis ka kaasa teeninud vaimulikkond. Jutluse pidas Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan, kes andis edasi koguduse endise õpetaja, tänase EELK peapiiskopi Urmas Viilma tervituse.
Piiskop Toplaan nimetas oma jutluses, et see kirik kannab Jakobi nime. Jaakobuse oli Sebedeuse ja Saloome poeg, Johannese vanem vend, kelle pere elas Geneetsareti järve ääres, kus tegeleti kalapüügiga. Ta tuletas meelde ka Jaakobuse kutsumise lugu. Kord, kui nad olid korrastamas oma võrke, möödus neist Jeesus koos Peetruse ja Andreasega, kelle ta äsja oli kutsunud ennast järgima. „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!“ ütles Jeesus nüüd vendadele. Nood jätsidki kõik maha ning neistki said Jeesuse jüngrid.
Jaakobus käis koos Jeesusega, kuhu iganes Issand ka läks.
Jaakobusel oli apostlite seas eriline positsioon: ta kuulus Jeesuse lähemate usaldusaluste hulka. Ta sai koos Peetruse ja Johannese, oma vennaga, olla tunnistajaks Jeesuse kirgastamisele Taabori mäel ning peagi pärast seda tema alandust Ketsemani aias. Pärast nelipüha päeva käis ta jutlustamas evangeeliumi ning jõudis vana traditsiooni järgi välja Hispaaniasse.
Jeesuse järel käimine on kiriku jaoks elu tee. Ka koguduse õpetaja Kristiina Jõgi on hiljuti öelnud: „Kristlased on teelolijad, kes rändavad ajalikkusest igavikku. Meie suur eesmärk on jõuda Jumala riiki, jõuda Jumala juurde. Abiks on kogudus, st kaaspalverändurid. Palverändur on liitsõna. Me oleme teelolijad, aga me oleme palvetavad teelolijad, palve on meie abivahend, sest Jumal kuuleb palveid. Meie tahame täna paluda Jumalalt rohket õnnistust Pärnu-Jaagupi kandi rahvale, Issand palun õnnista Pärnu-Jakobi kogudust.“
Lisaks piiskopile ja koguduseõpetajale Kristiina Jõgile teenisid kaasa Vändra ja Tori koguduse õpetaja Ants Kivilo, politseikaplan ja Audru koguduse abiõpetaja Tuuli Raamat, Pärnu koguduse abiõpetaja Joel Pulk ja õpetaja Valdek Johanson. Teenistuse muusikalises osas tegid kaasa organist Aili Soonberg, Pärnu-Jaagupi naiskoor Jakobi Marje Paljula juhendamisel ja puhkpillikvartett Priit Aimla juhtimisel.
Pärast teenistuse lõppu koguneti kirikuaeda, kus piiskop Toplaan õnnistas sisse kiriku hiljuti valminud uue katuse, mille ehitas Skone Grupp OÜ. Kirikuaias toimus ka pildistamine, mille järel olid kõik kirikulised lahkelt kutsutud kirikumõisa kirikukohvile.
,,Üks päev Sinu õuedes on parem kui muid tuihat. Issant Sebaot, õnnis on inimene, kes Sinu peale loodab,“ (Ps 84:11, 13) võtab kokku seitsmesaja-aastase Pärnu-Jakobi koguduse Looja teenimise tänuteenistuse laululeht.
