Hüüdlausel “Maast lahti!” oli 2025. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil veel teinegi tähendus.
“Tänavuse pärimusmuusikapeo kunstiliseks sihiks on ühelt poolt pakkuda erksat ja sütitavat oma ja muude rahvaste köitvat tantsumuusikat ning teisalt pöörata tähelepanu nende rahvaste kultuuridele, kes on olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma,” sõnas festivali pealik Ando Kiviberg ja jätkas: “Pidustustel pühitsetakse, tähistatakse. Viljandi pärimusmuusika festivalil pühitsetakse kõike seda, mis on seotud sellesama vaimse turvapuuri tugevusega, millest rääkis hea sõber, president Toomas Hendrik Ilves. Ühe väikse rahva jaoks on tema rahvusliku enesekindluse ja armastuse alustalaks kõik see, mis on talle ainuomane – kombed, mustrid, pärand, muusika. Ja siin festivalil me pühitseme seda kõike, sest pärimus elab siis, kui teda kasutatakse, ja pärimusmuusika festival on selleks ellu kutsutud, et meile meelde tuletada, vähemalt kord aastas, kui äge ja oluline on pärimus meie kõigi jaoks. Eriti ühe väikse rahva jaoks, nagu seda on eestlased.”
Viljandi pärimusmuusika festival pakkus nelja päeva jooksul üle 170 kontserdi. Festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul oli tänavu kavas erakordselt palju kodumaiseid artiste, kellest enam kui pooled jõudsid põhiprogrammi läbi ideevooru kandideerimise.
Neljapäeva põhiprogrammi avanemiseks olid ilmateated lubanud vihma ja äikest. Pilved lähenesid ja taevas tõmbas tumedaks. Võib-olla oli muusikute, tantsijate ja rõõmsa publiku energia see, mis lükkas pilved eemale ja lasi kõigil nautida Viljandi Pärimusmuusika festivali avaprogrammi.
Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen, tänu millele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu see on jäänud tänapäevani.
Õhtupoole voolas rahvast juurde ja täitis Kaevumäe ala tuhandete hingedega, kes olid tulnud kuulama väga populaarset ansamblit Curly Strings.
Akustiline ansambel Curly Strings koosneb neljast liikmest (Eeva Talsi – viiul, laul; Villu Talsi – mandoliin, laul; Peeter Hirtentreu – kitarr, laul; Taavet Niller – kontrabass, laul), ammutades inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen, tänu millele jõudis bändi looming paljude eestlaste südametesse, kuhu see on jäänud tänapäevani.
Ukrainast oli muuseas sel aastal kolm noort naist, ansambel Zhorzhyny. Projekt sündis 2022. aasta suvel. Yelyzaveta Chukhlib, Anna Klymenko ja Alina Klymenko on pärit külast, mis asub Kesk-Ukrainas. Naised moodustasid trio selleks, et populariseerida ukraina rahvalaule ja toetada Ukraina armeed. Kolme aasta pikkuse loomingulise tegevuse jooksul on Zhorzhyny korraldanud palju heategevuslikke kontserte ja kogunud raha olulise varustuse jaoks Ukraina kaitsjatele. Nad on osalenud heategevusüritustel ning laulnud kontserditel jm. sündmustel. Trio Zhorzhyny uurib Ukraina rahvuslikke traditsioone ja jagab oma leidusid publikuga. Zhorzhyny – see on ukraina laulu omapära ja ilu, samuti rahva ajalugu, jõud ja vankumatus.
Noored naised hakkasid laulma vanu unustatud rahvalaule – sellega kasvas nende kuulsus ja esinemisi tuli pidevalt juurde. Neil on kavatsus tutvustada oma pärimusmuusika laule ka suuremale välismaa publikule – üks suurtest soovidest on tulla esinema Kanadasse.
Laupäev, festivali kolmas päev on tavaliselt päev, mis kutsub kõige rohkem inimesi festivalile. Arvuliselt kutsusid Zetod kõige rohkem lava ette. Peaaegu sama palju kui oli rahvast Trad.Attack!i kontserdil päev varem.
XXXII Viljandi pärimusmuusika festival kogus nelja päeva jooksul 38 000 külastust ja ligi 16 000 unikaalset käepaelaga külastajat – märgatav tõus võrreldes mullusega.
Zetod on Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlase Kristian Priidi juhendamisel 2003. aastal Värskas sündinud muusikanähtus. Mõte panna noored seto poisid nende oma kultuuri võtmes pop-rock’i tegema oli toona põnevust tekitav ning on tänaseks toonud rohkelt auhindu ja tunnustust.
Tantsumöll algas õhtupoole ja sai täie hoo sisse peale keskööd Untsakate saatel, kes esindab traditsioonilise muusikalise pärandi parimaid ja kõrgemalt hinnatud akustilisi väärtusi.
XXXII Viljandi pärimusmuusika festival kogus nelja päeva jooksul 38 000 külastust ja ligi 16 000 unikaalset käepaelaga külastajat – märgatav tõus võrreldes mullusega.
Festivali pealik Ando Kiviberg tõdes, et kunstilised eesmärgid õnnestusid: „Suur rõõm on, et teema jõudis publikule pärale ja võeti rõõmuga vastu. Eriti hea meel on noortele suunatud tegevuste viljakuse üle – see, kui populaarne on pärimusmuusika Eesti noorte seas, on rahvusvahelises plaanis harukordne, mida toovad välja nii väliskülalised kui välispressi esindajad.“
Pärast nelja päeva Viljandi folkfestivalil on tunne, et tahaks veel paar päeva kuulata muusikuid, bände ja tantsida. Aga muud valikut ei ole kui oodata järgmist festivali aastal 2026 ja kohtuda jälle vanade ja uute sõpradega. Tulge kõik Viljandi Folgile!
Tekst ja fotod: Peeter Umblia
(Vt. ka Lea Kreinini artikkel “Viljandis räägitakse folgi keelt”)
