Teemavaldkonnad hõlmasid: ränne ja ümberasustamine; vastupidavus, leppimine, lein; tähtpäevad ja nende ühiskondlik tähtsus; mälupoliitika ja populism. Konverentsi teema on muidugi tänapäeva maailmas väga aktuaalne, arvestades paljusid kokkupõrkeid kollektiivse mälu ja ajaloolise narratiivi vahel. Ma käisin konverentsil isikuna, kellel on suur huvi nende teemade vastu, ning kultuuritöötajana, kes soovib aru saada, kuidas mäluasutused, nagu VEMU, neid teemasid käsitlevad.
Memory Studies Association asutati avamiskonverentsiga 2016. aasta lõpul, ja sai ametlikult registreeritud organisatsioonina 26. juunil 2017. Iga aastaga on ühing palju kasvanud. Sel aastal toimus ühingu 9. konverents, ja oli nii palju osalejaid, et kõik ei mahtunud avamisaktuseks Karli ülikooli Karolinumi suure saali, pärast toredat näituse avamist. Seal rääkis konverentsi üks peaesinejaid Goethe Frankfurdi ülikooli professor ja tuntud kirjanduse ja kultuuriteaduste valdkonna teadlane Astrid Erll, koos teiste tervituskõnedega ning Prahas tegutseva muusikagrupi Nikki Triiio esinemisega. Esimesel päeval toimusid ka 19 töörühma ja 7 erilist sündmust nagu jalutustuurid.
… minu arvates ongi mitmetel uurijatel sisemised suhted oma uurimisteemadega. Kui soovid midagi uurida, on vaja entusiasmi, mis tihti on olemas ainult siis, kui on ka sisemine surve.
Teisel päeval oli paljudest sündmustest valida, kuhu minna – programmis oli kirjas 46 paneeli, 16 ümarlaudade arutelu ja 20 erilist sündmust. Olin kohal ühel paneelil, kus uuriti piiride ajalugu ja vaidlustatud mälestusi. Esitajad sellel paneelil jagasid uurimistööd, mis vaatles, kuidas mälu- ja piiriuuringud ristuvad, ja kuidas mälu ja ajaloolised narratiivid muutuvad piiride muutustega ning riikliku pärandi muutumisega. Ühel teisel paneelil arutati perekonna mälestuste ja põlvkondade vahelise suhtluse teemat. Seal oli eriti huvitav kuulda, kuidas inimesed uurivad teemasid, mis on nendele või nende peredele südamelähedased. Kas oled siis osaleja või uurija, ja kuidas käsitleda tundlikke teemasid, kui on sisemine surve? See tuleb mul tihti pähe, kui uurin teemasid väliseestlaste kohta. Aga minu arvates ongi mitmetel uurijatel sisemised suhted oma uurimisteemadega. Kui soovid midagi uurida, on vaja entusiasmi, mis tihti on olemas ainult siis, kui on ka sisemine surve.
Kolmandal päeval olid jälle (78) paneelid, (4) ümarlaudade arutlused ja (9) teised erilised esitlused. Aga pärast kiiret päeva tuli ka autori loeng – konverentsi teine peaesineja Georgi Gospodinov, Bulgaariast pärit kirjanik, kelle raamat „Time Shelter“ võitis rahvusvahelise Booker auhinna aastal 2023. „Time Shelter“, koos tema teiste töödega, uurib isiklikku ning kollektiivset mälu ja kuidas minevikku rekonstrueeritakse. Ta uurib ka, kuidas mälu, minevik ja nostalgia võivad olla ohtlikud. Ta kirjutab sellisest vaatevinklist, millest meie, eestlased, saame aru; Gospodinov sündis ja kasvas üles Bulgaarias, mis oli tol ajal nõukogude satelliitriik.
On veel kaks huvitavat päeva, millest ma tahaksin kirjutada. Järgmise artiklini…
