Paljud pole aga teadlikud ühest teisest kokkuleppest, mis on suveräänse Ukrainaga seotud. Möödunud nädalal kohtusid USA president Donald Trump ja Venemaa režiimi juht Vladimir Putin Alaskal. Nagu ette arvatud, ei leitud üksmeelt Ukraina sõjaga seoses. Mis tuletas meelde seda, mis toimus pärast raudse eesriide kokkuvarisemist.
Venemaa, USA ja Suurbritannia allkirjastasid 5. detsembril 1994. aastal Budapestis kokkuleppe Ukrainale antavate julgeolekutagatistega. Sellega nähti ette, et kui Ukraina loovutab Venemaale oma pinnal olevad N. Liidu aegsed tuumarelvade varud, mis toona olid suuruselt maailmas kolmandal kohal, siis on nende riikide lubadus vastavalt tagada Ukraina iseseisvust. Budapesti memorandum kooskõlastati Helsingi kokkuleppega, allakirjutanud Venemaa, USA ja Suurbritannia kohustusid austama Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire.
Ei möödunud kümmet aastatki, kui 2013.a. algas nn Ukraina kriis, mis viis Krimmi poolsaare okupeerimisele ja annekteerimisele Venemaa relvajõudude poolt 2014. aasta kevadel. Ei Suurbritannia ega USA teinud midagi tagamaks antud lubadust. Krimmi järgselt algasid Donbassi piirkonnas rahutused, mis kestsid kuni 2022. aastani. Kui EV aastapäeval ületasid vene väeosad suveräänse Ukraina piirid, alustades agressioonisõda. Venemaa on väitnud, et Budapesti leping tähendab vaid, et Ukraina vastast tuumarelva ei tohi kasutada.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.