Metsaülikooli juhatuse sõnul oli chill idee taga teha kogu kogemust pisut vabamalt ja loomulikumalt voolavamas vormis, et oleks aega chillida, et ei peaks kogu aeg jooksma ühelt tegevuselt teisele. Samuti oli eesmärgiks olla vastuvõtlikum ingliskeelsele kava osale, et näiteks pereliikmed, kes ei räägi eesti keelt, saaksid osaleda ja ka harjutada uusi praktilisi eestikeelseid lauseid. Ma ei ole nii kindel, kas see eesmärk sai täidetud, sest rahuliku chillimise asemel oli programm jällegi täidetud erinevate ja põnevate tegevustega, olgu küll, et vahepeal sai aega maha võtta maheda joogaga.
Aga mis seal metsas siis toimus? Metsaülikool Chill avaloengu pidas Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp, pealkirjaks ,,Sõda, poliitika ja võim“. Peateemaks jätkuv sõda Ukrainas ja selle mõju Eesti poliitikale ja lähenevatele kohalikele valimistele.
Pärast loengut toimus avapidu, mille avalöögiks oli kontsert praegu San Fransiscos elava viiuldaja ja heaolujuhendaja Hains Toomingaga. Hainsu fantastilised viiulipalad ja Erik Kreemi saade klaveril ja akordionil olid iseenesest väärt Metsaülikooli tulekut.
Fotogalerii
Fotod: Maimu Mölder, Tauno Mölder, Riina Kindlam
Avapidu jätkus seejärel pisut chillimas vormis, pakuti veini ja suupisteid ning tantsuks tegi muusikat pärimusmuusik Katariina Tirmaste koos jämmijatega Lembit Nieländeri ja Allan Luikeriga.
Järgmise päeva hommikul toimusid tavapärased keelekohvikud, kus sai vestluse vormis arendada oma eesti keele kõnelemisoskust. Algajatele ja eesti keelt mitterääkijatele vedas keelekohvikut Ene Timmusk. Juba vilunud rääkijatele pakkus huvitavaid keeleampsusid Tallinna tänavatelt ja eestikeelsest raadiost Riina Kindlam. Kadri Tüür pakkus eestikeelsete lauamängude keelekohvikut.
Hommikuseks ingliskeelseks loenguks oli kohale tulnud alati energiline endine sõjaväelane ja Cotton Factory kaasomanik Rob Zeidler. Rob on aastaid olnud väsimatu Eesti ja eesti kultuuri toetaja Kanadas, seda eriti just Hamiltoni eestlaste kogukonna seas. Samal ajal on ta pannud osa oma energiat Ukraina abistamisele. Töötades koos Malta orduga, on Rob organiseerinud ja kohale toimetanud meditsiinilist ja toiduabi nii Ukraina sõduritele kui ka sõjapõgenikele, samuti tegelnud psühholoogiliste sõjakahjude laastava mõju vähendamiseks Ukraina laste seas. Rob andis ülevaate isiklikest kogemustest, praktilistest probleemidest Ukraina aitamisel ning jagas soovitusi Ukraina abistamiseks isiklikul tasemel.
Lõunasöögi järgselt toimuvad Metsaülikoolis nn. huviringid, kus saab tegelda praktilise tegevusega. Sel aastal olid valikuteks juba eelpool nimetatud mahejooga (juhendaja Kaia Tombak), matkamine (Maret Tae), perekonnaarhiivide taastamine (Kaia Gallagher, inglise keeles), ellujäämine metsas (Pearu Tamm), kunst (Andres Musta) ja käsitöö (Käbi Lokk). Lisaks veel rahvatantsuõpetus Talvi Parmingu juhendamisel.
Õhtusel loengul andis Toronto Ülikoolis eesti keele ja kultuuri alal töötav Kadri Tüür ülevaate salapiirituseveo kujutamisest eesti filmis ja kirjanduses. Ehk tuntuim selleteemaline film on 1994. aastal Eestis valminud ,,Tulivesi“, samuti Kanada eestlase Raissa Kõvamehe 1962. aasta romaan ,,Randlased“. Kadri käsitles oma loengus ka piirituseveo lõppemisel üritatud heeringapüüki ning salapiirituse veo mõjusid laiemalt hilisemas eesti filminduses.
Pärast õhtust loengut toimus hiis (hiievana Pearu Tamm) ja filmiõhtu.
Esmaspäeval pani loengutele punkti Hains Toominga ingliskeelne loeng ,,The psychology of Engagement: Finding flow through personal strengths“, kus osalised said analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi ning täiendada oma oskusi mentaalsest heaolust ja tasakaalust.
Esmaspäeval jätkusid veel huviringid ja arutlus kuni õhtusöögini ja siis oligi aeg asjad kokku pakkida ning tagasi kodu poole sõita.
Kas Chill formaat töötas ja oli hea samm edasi? Siinkirjutaja arvates küll. Metsaülikool jääb alati eesti kultuuri ja eesti keele oluliseks punktiks Kanadas, mõni ingliskeelne loeng huvitavatel ja Eestit puudutavatel teemadel oli teretulnud värskendus ja loodetavasti kaasab mitte-eestlastest abikaasasid ja eesti fänne ning laiendab eestluse jalajälge nii Kanadas kui ka üle maailma.
Aastakümneid tagasi, okupatsiooniajal sündinud Metsaülikooli peamine mõte oli pakkuda eesti kooli lõpetanutele väljundid jätkuvalt olla eestlane ja hoida eesti kultuuri elus välismaal. Eesti on jällegi vaba, eestlane saab olla ilma piiranguteta Eestis, väljaspool Eestit elavate eestlaste kohustus peaks olema tutvustada Eestit, laiendada eesti pehmet mõju, koguda seda kokku ja pannes selle hoiule tuleviku tarbeks ning Eesti heaks.
