See MÜ oli teistsugune. Paljud tavalised endastmõistetavad asjad jäid seekord tegemata. Vaid ühe korra sai saunas käidud, vaid ühe korra koos lauldud (ja sedagi enne lõunat), rahvatantsu ma ei tantsinud (iseenda süü!) ja pruugitud sai üks õlts. Tõepoolest üksainus. Lõpupidu ei olnud. Alul tundus see kuidagi võimatult vale, aga ei – lihtsalt teistsugune, nihkes, kohandatud teadlikult. Vahel peab asju raputama, et selgemini tajuda, millest eriti lugu pead, mida on vaja ja millele rõhku asetada. Tänavune MÜ oli mõnus raputus vanast heast ja üllatavast uuest.
Inimene ei saa ennast võrdselt viie huviringi vahel jagada ega kahjuks ka igaühega nii pikalt vestelda kui soovinuks. Asjad kulgevad nii, nagu peavad ja tuleb rõõmsalt ja tänulikult heisata purjed.
Vana rada, uued sammud
Mida värki, mida leiba, mida saia? Mida sai? SAI ohtralt pillimängu esimesel õhtul, sai labajalga, sai mitmet laadi kunsti teha, joogat proovida, genealoogiast (perepuu uurimisest) rääkida, matkata, metsas ellujäämist õppida, eesti raamatu(aasta) ,,ajaloopaela“ tikkida, sai eesti keelt harjutada, järvemõnusid nautida. Ning seinast seina loengud. Korda kolm. Et kuidas siis vähe tegevust? Ega olnudki. Inimene ei saa ennast võrdselt viie huviringi vahel jagada ega kahjuks ka igaühega nii pikalt vestelda kui soovinuks. Asjad kulgevad nii, nagu peavad ja tuleb rõõmsalt ja tänulikult heisata purjed.
Molutav lebo on chill
Sai ka chill-ida. Seda teevad paljud Eestis. Just suvel. Chillivad ja grillivad. Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab seda nii: tšillima (släng) mõnusalt aega viitma. Näited: Vabal ajal meeldib mulle lihtsalt sõpradega tšillida. Mis me ikka ostukeskuses hängime, läheks parem pubidesse tšillima. On olemas ka kuum-vürtsikas tšillipipar ja Lõuna-Ameerika riigi Tšiili (Chile) elanik – tšiillane, kellel koduloomaks tšintšilja (chinchilla). Oh neid ch-sid / tš-sid küll! Aga juba on olemas keelekohviku teema – nagu naksti!
Kaks korda Metsaülikoolis (ja üks kord New Yorgi Kultuuripäevadel) käinud loodusemees Fred Jüssi rääkis alati, et on vajalik muuseas ka molutada. MOLUTAMINE on väga chill. See on aeg LÕÕGASTUSeks, mida on võimalik ka lebotamiseks ehk LEBOks nimetada. Sõnaveeb annab teada, et lebo on kõnekeelne, tähenduses ,,jõude olema, vedelema, pikutama“. Näited: Jäime niisama lebotama teleka ette. Ajakiri näppu ja diivanile lebotama!
Arutasime omavahel, kas äkki tuleneb sõna lebo paigast LESO. Leso on ahju või pliidi soemüüri küljele ehitatud pikk kividest pink, mis kütmisel läheb soojaks. Lesol võidakse istuda, lamada või näiteks riideid kuivatada. Lesosid on ehitatud eelkõige Kagu- ja Ida-Eesti taluhoonetesse. Võrumaa lesod on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Üks väike lebo lesol mõjub ravivalt.
Ammuste kohalolu
Iga MÜ on retk. Paljudele retk tagasi ajas inimesteni, kes kangastuvad igal käänakul ja jõudehetkel (chill). Eelnevate ootuste ja võrdlusteta uudismatk esmakordselt MÜs olijatele, keda tänavu oli vähemalt kümmekond. Rännak enda sisse ja teistegi hõlma alla ja kaissu. Retk rappa, sohu või vette-veele ümisema, rännak tagasi Eestisse, kust paljud äsja suure sisemise pagasiga olid naasnud.
Otse Eestist oli MÜlasi maagilise numbri seitsme ringis ning USAst neli – New Yorgi osariigist, Michiganist, Virginiast ja San Franciscost. Eesti keelt mitte veel kõnelevaid MÜlasi oli hinnanguliselt kuus. Teretulemast tagasi! Kokku käis Kotkajärvel chillimas lähemale 80 igas vanuses MÜlast.
Mini MÜ kohta võiks ka öelda Väike My – see tuntud tegelane soomerootsi kirjaniku Tove Janssoni Muumioru lugudest. Rootsi keeles Lilla My, soome keeles Pikku Myy. ,,Väike My on väike, julge, ninakas, otsekohene ja natuke riiakas. Muumitroll väikese My kohta: ,,Tema teeb alati seda, mis ise tahab, ja keegi ei vaidle vastu. ta muudkui teeb seda.“ Nii me kestamegi südilt edasi.
Parem varblane peos, kui tuvi katusel. Parem terake taskus, kui kannikas kaugel. Parem mini-MÜ taskus, kui pikk MÜ katusel. Suur aitäh pühendunud korraldajatele, esinejatele, juhendajatele ja kaugusi trotsivatele tulijaile.
