Meid oli seitse, kes sõidu tol hommikul läänerannikule ette võtsid. Olime Adamiga kokku leppinud, et grupi ,,Will Write For Food“ (WWFF) liikmete kord kuus laupäevahommikune kohvitamine toimuks juunis just tema kohvikus.
WWFF sai alguse umbes 15 a tagasi, USAst Eestisse kolinud Scott Abeli eestvedamisel, kui kamp peamiselt Tallinnas elavaid ingliskeelseid (ehk mujalt Eestisse tulnud) vabakutselisi kirjanikke ja keeletoimetajaid soovis luua ühenduse kogemuste, uudiste ja ideede vahetamiseks. Ka Adam on liige ja kandis meie külastuspäeval „liidu“ ametlikku t-särki. On juhtumisi olemas ka samanimeline raamat, mis kirjeldab, kuidas on võimalik karjääri teha, kirjutades toidust. Eesti WWFF sellest tõukunud ega sellega seotud ei ole. Raamatust on ilmunud 4. täiendatud trükk ning WWFF aktiivne juht- ja liikmeskond on ka ajas muutunud ja täienenud.

Kas Adam tuli Eestisse pakku?
Ehk siis peitu, jooksu, pelgupaiga otsingul? Pagu nagu sõnas pagulane, nagu pagendatud (exiled), pagendus (exile). Kirjanduskohviku nimes pigem pagu kui pelgu- ja varjupaik. „Suured puud pakkusid päikese eest pagu.“ „Tagaotsijate eest kõrvale hüpanud, mitu päeva paost pakku hiilinud.“ (Ilmar Jaks) „Nüüd olen rauk. Surm on mu viimaseks paoks.“ (Jaan Krossi tõlge). Liitsõnad: maapagu, sõjapagu. Nii seletab sõna ühe tähenduse lahti EKSS (Eesti Keele Seletav Sõnaraamat).
Fotogalerii
Fotod: Riina Kindlam ja Liisa Rohumaa
Mõnes mõttes küll tuli, jah, pakku. Tema esimene kokkupuude Eestiga oli lühike reis Peterburist, kus ta parasjagu õppis, aastal 2006. Õhkkonna vahe oli suur. Ja eesti keel mõjus talle kui „haldjakeel“. Selle keele kõla tõmbas teda vaikselt, ent visalt enda sisse.
Kuula/vaata ETV saadet „Autoportree“
Samas on ta oma esimese päris enda „risti-rästi tõlgitud ja tõlgendatud“ luulekogu „Lichen / Samblik“(2017) kirjelduse osana maininud „keelepagulase karmi ja kaunist saatust“.
2007. aastast elab Adam Eestis, kuigi Eesti ei ole tema esivanemate maa. Ta juured ulatuvad Iiri- ja ka Saamimaale ning teda on kirjeldatud muuseas kui ameeriklast, kes armus Eestisse ja selle kirjandusse. (Sten Hankewitz, Estonian World, inglise keeles, augustis 2014)
Alates 2012. aastast on Adam tõlkinud eesti kirjandust inglise keelde, sealhulgas Indrek Hargla, Mihkel Muti, Rein Raua, Emil Tode/Tõnu Õnnepalu, Kai Aareleidi, Doris Kareva, Jan Kausi, Elo Viidingu, Jürgen Rooste, Maarja Kangro jpt teoseid. „Õnneks on Eesti kirjandusmaastik nii rikkalik, et iga päeva ja iga hooaja jaoks on erinev kõla ja erinev maitse. Ma ei pea tüdinema õnneks siin Eestis tõlkijana,“ on ta nentinud. Culleni teine luulekogu „Väikses linnas“ (Tuum 2018) koosneb eesti haikudest ja on pühendatud Haapsalu linnale.
2020. aastal sidusid oma loomingu ühiste kaante vahele kolm eri keeletausta ja luuleloomuga kirjanikku: Adam Cullen, kohalik Veronika Kivisilla ja norralane Øyvind Rangøy. „Nad pakkisid kohvrisse oma käekirja, sidusid vööle end paeluvad teemad ja rändasid ühele Saarele kesk ilmamerd,“ kirjutab kultuurileht „Sirp“. Øyvind on adamlikult jäänud samuti Eesti randa toppama ja eesti keeles luuletama. Trio luulekogu „Kolm sõlme“ andis välja nende endi loodud kirjastus „Seitse sõlme“ (www.seitsesolme.ee).

Hiilgavast Aadamast
…on kõige enam olnud juttu hiljaaegu seoses tema sel kevadel ilmunud tõlkega Lennart Meri kuulsast „Hõbevalgest“.
Tõlkija vestles 472-leheküljelise lõpp-teose inglise keelde vahendamise protsessist Kaja Kärneriga Eesti Rahvusringhäälingu (ERRi) 18. juuni intervjuus inglise keeles: ,,Adam Cullen: A translator is the embodiment of the writer in another culture“.
Raamatu tõlke ilmumise tähistamiseks korraldas Suurbritannia suursaadik Ross Allen (kes on samuti väga hästi õppinud ära eesti keele) mai lõpus piduliku vastuvõtu. „Sündmus mitte ainult ei tõstnud esile Lennart Meri kirjanduslikke panuseid, vaid tugevdas ka meie rahvaste sõpruse ja koostöö sidemeid,“ kirjutab saatkond ühismeedias.
Külaliste seas olnud Eesti Vabariigi president Alar Karis jagas hiljem oma Facebooki lehel: „Lennart Meri „Hõbevalge“ on erakordne näide sellest, kuidas teadus ja luule kohtuvad ühes teoses ja ühes inimeses. Tänu tõlkija Adam Culleni erakordsele tööle saame ingliskeelse „Hõbevalge“ edaspidi kinkida Eesti sõpradele laias maailmas.“ Kirjastajaks on Hurst Publishers Ühendkuningriigis.
Lugeda on palju. Mitte ainult kirjanduslikke teoseid, vaid Adami läbielamistest Eestis, mida on ka meedias kajastatud. Ta ise kirjutas ERRis s.a. 29. märtsil, milliseid tundeid tekitas temas kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmine. „Adam Cullen: kas ma olen USA kodanikuna Eestis ohtlik oma kogukonnale?“
… Ja seejärel pead Eesti valitsusele näitama, et oled välisriigi kodakondsusest loobunud, ja alles siis nad otsustavad, kas sulle vastu tulla või mitte. Võib tulla eitav vastus ja siis oled halli passiga, palju õnne.“ Keeruline ja kahetsusväärne olukord.
Alles möödunud nädalal (3.09.2025) ilmus temaga Eesti Ekspressi Areenis pikk intervjuu: „Sellest, miks tõlkija ja luuletaja Adam Cullen ei julge praegu üle USA piiri minna ja miks ta Haapsalus kohviku avas, vestles temaga Peeter Kormašov.“ Üle piiri võiks ta minna siis, kui ta meid Torontos külastab, ent ta lausub: „Ausalt, ma ei julge praegu üle piiri minna. Sellega on lihtsalt nii palju segadust ja isegi USA kodanikega on mingid asjad seal.
Selles valguses on kõhklused, kas loobuda Ameerika kodakondsusest või mitte, kadunud. Mind takistab ainult raha puudumine. Kodakondsusest loobumine maksab vähemalt 2000–3000 dollarit – mul ei ole sellist raha. Pluss kohustuslik audit. Ja seejärel pead Eesti valitsusele näitama, et oled välisriigi kodakondsusest loobunud, ja alles siis nad otsustavad, kas sulle vastu tulla või mitte. Võib tulla eitav vastus ja siis oled halli passiga, palju õnne.“ Keeruline ja kahetsusväärne olukord.
Olen siia vast ladunud liiga palju linke teistele jutuajamistele, aga lõpetuseks siiski neile, kellel näpp nutiseadmel ja sööstmine internetti mingit pidi võimalik, pean soovitama Vikerraadio jutuajamist, kus Adam rääkis 2021. aasta emakeelepäeva eel, kuidas ta eesti keele ära õppis.
Muuseas, esitasin kohvikupidajast luuletajale võrguvahendusel küsimuse, kas ta käänab oma nime Adami või Adama. Määravaks võiks sel puhul olla, kas hääldus on ühe või kahe „A“-päraselt ja kas lähtutakse sellest esimesest mehepojast või mitte. Kirjaniku ja estofiili puhul võib vastus osutuda huvitaks.

Kohv & kirjandus
Neid kahte ja muudki, mida tagatoas kallatakse, saab igaüks nautida teistmoodi tillukeses keelteoaasis Haapsalu pika puumaja lossipoolses otsas. Ehte 4 on 19. sajandi lõpupoolel ehitatud suur pastoraadihoone endise turuväljaku (Rootsi turu ja linnakaevu, nüüdse purskkaevu) ääres, kuhu 1936. a. püstitati Juhan Raudsepa skulptuur „Poiss kalaga“.
Seda vaadet annab pikalt nautida Pagu/Pao mõnusalt sohvalt. Suvisele terassile vaatab alla Haapsalu piiskopilinnuse vahi- ja kellatorn. Eesti kirjandust on siin enam kui 20 keeles. Igav siin ei hakka.
Mõistagi on kohvik Pagu tegemisi võimalik jälgida ja järgida Instagramis ja Facebookis.
Riina Kindlam, Tallinn-Toronto

* Laupäeval, 20.09. kell 15 peab Tartu College’is Dr. Vello Sootsi mälestusloengu ,,Kus on kodu“ eesti keeles tõlkija Adam Cullen. Sellele eelneval päeval, reedel 19.09. toimub samas Toronto Ülikooli slavistika osakonna ja eesti õppetooliga ehk Kadri Tüüri ja Andres Kasekampi toel ingliskeelne seminar, kus käsitletakse erinevaid eesti kirjakultuuriga seotud teemasid. Lisaks eespool nimetatutele esinevad külaline Adam Cullen, Kaia Gallagher USAst ning Anneli Andre-Barrett ja Piret Noorhani Torontost.