Suurüritused aga ei toimu iseenesest, vaid nende läbiviimine sõltub inimestest. Jõudsime enne ESTO toimumist Eesti Elu vahendusel tutvuda mõne festivali korraldustoimkonna liikmega ja jätkame nende tutvustamist.
Täna räägime Jaan Seimist, keda paljud tunnevad kui kauaaegset Stockholmi Eesti Kooli juhatajat ja eestlaste kooride juhti Stockholmis.
Jaan tutvustas end alljärgnevalt: ,,Olen sündinud 1953. a. eesti vanematest Rootsis ja elanud siin kogu oma elu. Elukutselt olen pedagoog ja muusik. Töötasin 26 aastat Stockholmi Eesti Kooli direktorina. Koolitöö kõrvalt olen tegelenud muusikaga, esmajoones koorimuusikaga. Olen laulnud aastakümneid rootsi professionaalsetes koorides ja juhatanud koore, eriti eesti koore Stockholmis. Mängin ka flööti ja torupilli. Praegu juhatan Stockholmi Eesti Segakoori ja Stockholmi Eesti Naiskoori. Oleme võtnud osa laulupidudest Tallinnas, nii ka selle aasta suvel.”
Pagulaseestlaste järeltulijana ning koorilaulu ja muusikaga tihedalt seotud, on Jaanile Esto arusaadavalt südamelähedane, sest Esto haarab kõiki aktiivseid eestlasi ja selle programmis on kultuuril tähtis roll. ,,Otse loomulik, et ka meie, Stockholmi eesti koorid, võtsime sellest osa,“ sõnas Jaan. ,,Olen käinud väga paljudel Estodel – näiteks ‘72, ‘76, ‘80, ‘84, ‘92, ‘96 ja ‘04 ja nüüd siis ‘25. Peale kooride esinemiste, kus mul alati on olnud käsi mängus, olen põhiliselt olnud osavõtja, nautinud programmi ja kohtumisi inimestega. Võrratud elamused!“ lisas Jaan oma vastuses Eesti Elu küsimusele.
Jaan Seimil oli väga suur roll, et valmistada ette Stockholmi koorid suurteks kontsertideks nii Rootsi pealinnas kui Narvas. Ta kirjeldas seda protsessi alljärgnevalt. ,,ESTO 2025 ajal toimus väga suur koostöö erinevate kooride vahel. Raskuspunkt lasus kooridel Eestist. Koos nende, Stockholmi, Göteborgi ja teistest riikidest saabunud kooride ja üksikute koorilauljatega üle kogu maailma saime kokku üle 300 laulja. Nendele lisandus paarsada rahvatantsijat. Esto avakontsert ,,Ajaaknad“ toimus Skanseni vabaõhumuuseumi laval Stockholmis. Mina kuulusin korraldustoimkonda, mida juhatas dirigent Hirvo Surva Tallinnast. Ühine kooride kontsert toimus ka Narvas.
Peale selle olid kavas kirikukontserdid, kus esitamisele tuli Cyrillus Kreegi Reekviem. Umbes 120-liikmeline koor koosnes Estonia Poistekoorist, ETV Tütarlastekoorist, Stockholmi Eesti Sega- ja Naiskoorist. Stockholmis esitati Reekviem oreli saatel (Ene Salumäe) ja Narva Aleksandri kirikus koos sümfooniaorkestriga. Juhatas Hirvo Surva.
“Kui tema enam ei tee on küsitav, kas keegi teine võtab teatepulga üle. Isiklikult olen muidugi jätkuvalt huvitatud muusika- ja kooride programmist, nii kaua kui jaksu jätkub.“
(Jaan Seim)
Minu kui muusiku jaoks olid Esto muusikaüritused väga toredad. Väljakutsena võib nimetada repertuaari selgeks õppimist. Aasta tagasi oli meil üksainus siht – õppida ära ja võtta osa laulupeost nii liigi- kui valikkoorina. Hiljem talvel tulid juurde Esto laulukontserdid, milleks oli vaja omandada osaliselt uut repertuaari. Lõpuks tähendas Kreegi Reekviem ka enamusele täiesti uue ulatusliku teose õppimist. Koormus oli järsku kolmekordne! Mõned meie koorilauljate hulgast teatasid, et nad ei tule sellega toime ja loobusid näiteks Reekviemist, aga enamus viis kõik ilusti läbi ja ma arvan, et nad ei kahetse.”
Lõpetuseks lisas Jaan Seim: ,,Estodel on väga positiivne efekt, tuues kokku eestlasi üle maailma. Samas ei toimu midagi, kui ei leidu korraldajaid. Meil on Rootsis tulihingeline Sirle Sööt. Kui tema enam ei tee on küsitav, kas keegi teine võtab teatepulga üle. Isiklikult olen muidugi jätkuvalt huvitatud muusika- ja kooride programmist, nii kaua kui jaksu jätkub.“
Jaan Seimiga suhtles Eesti Elust Kai Kiilaspea
