Seejärel asuti raamatute kallale. 15-aastane Hans tutvustas parasjagu käsil olevat Katrin Lauri raamatut „Atlantis“.
See raamat viib lugeja tagasi möödunud aegadesse. Peategelasteks on tüdruk nimega Clara ja tema vanaema Katrin Laur. Raamat põhineb vanaema isiklikel lapsepõlvemälestustel.
Clara ja vanaema saavad väga hästi läbi ning jalutavad tihti koos Tallinnas. Aeg-ajalt peatuvad nad mõnes kohvikus, et maitsev suupiste võtta. Nendel toredatel koosveedetud hetkedel jutustab vanaema Clarale lugusid sellest ajast, kui ta ise laps oli. Clara on väga hea kuulaja ja ühel hetkel pakub ta välja võimaluse koos minevikku reisida, ta soovib kohtuda sel ajal elanud inimestega ja näha paiku, mida vanaema armsaks pidas. Eelkõige soovib tüdrukuke kohtuda väikese vanaemaga, keda kutsuti Katiks. Juhtubki see, mida nad väga soovivad. Neil tekib võimalus pöörduda minevikku.
Hans luges teistele ette lõigu, milles räägiti Boulevard’i kohviku vastas asuvast Kaasani kirikust, anatoomilistest nukkudest ja laipadest, mida arstitudengid ülikooliõpingutel kasutavad, fantaasiast ja paljust muust.
Arutasime ka raamatus esinenud tundmatuid sõnu: aniis, tähtvili, katamaraan jt. Samuti kõnekäändu ,,Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja“.
Ta ütles, et see pole just tema huvidele vastav raamat, aga ema soovil luges ta seda ja nii soovitaski raamatut lugeda neil, kes väärtustavad põlvkondadevahelist suhtlust, kellele meeldivad seiklused, salapära ja vanad esemed.
Arutasime ka raamatus esinenud tundmatuid sõnu: aniis, tähtvili, katamaraan jt. Samuti kõnekäändu ,,Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja“.
Järgmisena sai 15-aastane Greta tutvustada Oskar Lutsu raamatut „Kevade“, mida ta parasjagu kohustusliku kirjanduse raames luges. See on Oskar Lutsu autobiograafiline teos oma koolimälestustest ja nii selgitasime koos ka mõistet ‘autobiograafia’.
Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor inimhinge sügavaid tundeid. Raamatus käsitletakse tol ajal elanud ja tegutsenud koolilaste tüüpe, lisaks kirjeldatakse ka lastevanemaid, õpetajaid ja maapiirkonnas tegutsenud tegelasi.
Greta luges teistele ette raamatu paar esimest peatükki. „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud“ – see on legendaarne lause, millega teos algab. Raamatu üheks peategelaseks ongi Arno Tali, kes haiguse tõttu jõuab kooli tulema teistest veidi hiljem. Kooli jõudes pannakse ta istuma Joosep Tootsi kõrvale. Mida aeg edasi, seda rohkemate lastega ta sõbruneb. Lisaks tundelisele ja õrna hingega Arnole leiab teosest veel ilusa Raja Teele, Arnole hea sõbra Tõnissoni, kes on tihti tuim ja muudkui sööb, Joosep Tootsi, kes teeb pidevalt koerustükke. Veel on raamatus napsulembene kellamees Lible, sõbralik ja mõistev õpetajahärra Laur, karmi käega köster Julk-Jüri, kannelt mängiv Imelik, arg ja häbelik Kiir ja paljud teised. Teos lõppeb kooliaasta lõpuga, kus lapsed sätivad end koolipuhkusele ning Toots jagab teiste vahel laiali endale kasutuna tunduvaid asju. Näiteks punaseks värvitud gloobuse, indiaanlase pildiga kaardi ja muud pudi-padi.
Raamat annab suurepärase ülevaate Lutsu ajal elanud tegelastest. Raamatule on ilmunud ka mitu järge, kus saame teada, mis lastest on edasi saanud.
Raamatuklubi teised liikmed ei olnud seda raamatut veel lugenud, aga olid näinud filmi „Kevade“, mille režissööriks Arvo Kruusement.
… Eduard Uspenski „Krokodill Gena ja teised muinasjutud“, mis sisaldab lugusid kõigile tuntud-teatud krokodill Genast, Potsatajast, Kübaramoorist ja nende sõpradest. Nooremale generatsioonile nad tuntud siiski ei olnudki, nii et oli avastamisrõõmu ka teistel.
Pärast ettelugemist arutasime sõnu ja väljendeid: ristiinimene; klassiruum oli kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa; tüdrukud hoidsid ühte nagu lambad; korgitseriga nuga; rehkendustund jt.
Nüüd oli Heidi kord tutvustada oma raamatut: Eduard Uspenski „Krokodill Gena ja teised muinasjutud“, mis sisaldab lugusid kõigile tuntud-teatud krokodill Genast, Potsatajast, Kübaramoorist ja nende sõpradest. Nooremale generatsioonile nad tuntud siiski ei olnudki, nii et oli avastamisrõõmu ka teistel.
Tutvustati veel ka inglisekeelseid E. Lockhart’i raamatuid „We Were Liars“ ja „Family of Liars“, mis on NY Times’i bestsellerid ehk menukid.
Lugemiskohtumine oli tore nagu alati ning kõik jäävad ootama järgmist veebilugemist.
Guermantes, 6.10. 2025
