Leena ja Mihkel on osanud kenasti ühildada pereelu ja karjääre. Teadlase ja õppejõuna on Mihkli töö viinud teda õpetama ja tegema uurimistööd maailma erinevate maade ülikoolidesse, ning Leena on teinud karjääri sotsiaaltöötaja ja psühhoterapeudina. Olles kaugel perest, on nad leidnud võimaluse, kuidas kasvatada peret ja teha armastatud tööd, olles samal ajal ka oma juurtele lähedal. Sellest kõigest rääkisid nad intervjuus Eesti Elule.
*
Nii Mihkel kui Leena on sündinud Torontos põgenike järeltulijatena. Mihkli ema Lilla, kes oli pärit Hiiumaalt, põgenes kodumaalt 23-aastasena. Isa Arbu, kes oli Väike-Maarjast, oli põgenemise ajal 24. Ema ei saanud Eestis kõrget akadeemilist haridust, kuigi oleks seda soovinud – kuna ta oli tüdruk ja peres nii otsustati, pidi ta tookord olukorraga leppima. Isapoolses peres oli aga ka tüdrukute haridus väga hinnatud – juba Mihkli vanaisa õed olid Tartu Ülikooli haridusega.
Mihkli vanemad said kokku Rootsis, kuhu olid paatidega põgenenud, abiellusid, ja tulid laev Walnutiga üle ookeani Kanadasse. Isa töötas Hamiltonis Stelco’s ja käis McMaster ülikoolis loengutel, saavutades töö kõrvalt ülikoolikraadi. Hiljem kolis pere Scarborough’sse. Mihklil on vanem õde Mari Ann Tammark ja noorem õde Ene Liis Palmer.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
