TSOd Paavo Järvi dirigeerimisel saab Toronto Roy Thomson Halli kontserdisaalis nautida veel ka 1. ja 2. novembril.
Kanada suurimas linnas on üle väga pika aja hea võimalus minna kuulama eestlast, kes on pühendanud oma elu muusikale ja kelle rahvusvaheliselt edukas töö täidab maailma kontserdisaale.
Toronto pole Paavo Järvile sugugi mitte võõras linn. Juba tudengina dirigeeris ta eestlaste kammerorkestrit Lyra Borealis, mille tegevust organiseeris eesti arst, muusikakollektiivi direktor Andrus Voitk. Tema poeg mängis orkestris tšellot ja tegi hiljem karjääri Euroopa orkestrites. Lyra Borealis oli oma programmide kaudu eesti interpretatiivse ja loomingulise muusikakunsti tugev edendaja. „Toronto orkester,“ räägib Paavo Järvi veel nüüdki suure vaimustusega, „on tihedalt seotud Udo Kasemetsaga, keda peetakse Eesti avangardse muusika isaks. Kasemets, sündinud 1919.a Tallinnas, immigreerus Kanadasse 1951, olles enne seda õppinud Saksamaal Stuttgardis ja Darmstadtis. Eesti multitalent oli üks esimestest heliloojatest, kes võttis üle John Cage'i meetodid: muusika määramatuse, elektroakustilise muusika ja muusikariistade ebastandardse kasutamise.“
Noore Järvi tööd hinnati nii kõrgelt, et ka Chamber Players of Toronto, 15-liikmeline keelpilliansamel, mille moodustasid 1968.a muusikud ise, kutsus 1991. aastal Paavo Järvi külalisdirigendiks. Viljakas koostöö kestis kuni aastani 2000.
Paavo Järvi meenutab ka soojusega oma lemmikkohta Torontos, Eesti Maja, kus ta omal ajal oli sagedane külaline.
Isa jälgedes
Tallinnas 1962. aastal dirigent Neeme Järvi vanima pojana sündinud Paavo Järvi on kogu maailmas küsitud dirigent – nüüdseks on ta oma taktikepiga seisnud kõikide tähtsate orkestrite ees. Muusikute seas austatud eestlane pöörab suurt tähelepanu detailidele ja heliloojate teoste hoolikale uurimisele. Maestro ise on öelnud: „Meie pole tähtsad. Tähtsad on heliloojad, kelle sõnumit me vahendame“.
Kui Eesti pealinnas õppis Paavo nii löökpille kui orkestrite juhtimist, siis alates 1980.a oli selge, et ta hakkab käima isa jälgedes. USAs õppis tulevane menukas orkestrijuht dirigeerimist Otto-Werner Muelleri juures Curtis Institut of Music konservatooriumis Philadelphias ja siis juba Leonhard Bernsteini juures Los Angeles Philharmonic Institute'is.
Professionaalse orkestrijuhi karjääri alustas Paavo Järvi Rootsis 1994.a Malmö sümfooniaokestri dirigendina ja Stockholmis, kui ta nimetati 1995.a Kungliga Filharmoniska Orkestern (Kuninglik Filharmooniaorkester) juhiks. Rootsi pealinna jäi eestlane kolmeks aastaks. Seejärel on Paavo Järvi oma kindla vaistuga otsinud orkestreid, kellega saab läbi viia projekte oma visioonidest.
Muusikakriitikud hindavad kõrgelt tema helitööde interpretatsioonide „ebatraditsioonilisust“ ja detailiarmastust, sest see on toonud kontserdisaalidesse värske tuule.
See enesekindlus tuleb kindlasti tema kodusest miljööst – juba lapsena oli tal võimalik tutvuda mitte ainult oma isa tööga, vaid ka omaaja geniaalsete vene heliloojate ja muusikutega nagu Dmitri Šoštakovitš, David Oistrahh ja Mstislav Rostropovitš, kes olid tulnud Pärnusse puhkama.
Järvide pere sõprusringkonda kuulus ka Arvo Pärt, keda nõukogude okupandid olid sundinud vaikima. Ainult Neeme Järvi ignoreeris seda keeldu, dirigeerides ka Pärti. Andeka helilooja talent lõi särama alles pärast emigreerumist Austriasse ja hiljem Saksamaale. Samuti nagu Neeme Järvigi oma, kes pärast lahkumist Nõukogude Eestist juhtis, vastupidiselt nõukogude mürgisele laimukampaaniale, kohe rahvusvaheliselt hinnatud orkestrit Detroit Symphony Orchestra. Paavo Järvi on hiljem öelnud: „Kui mu isa oleks saanud elada vabas maailmas, oleks ta saavutanud mitmeid kordi rohkem.“
Paavo ise, kuigi elanud 16 aastat oma elust nõukogude aja karmide reeglite all, on vaba okupatsiooniaja sundidest. Muusikakriitikud hindavad kõrgelt tema helitööde interpretatsioonide „ebatraditsioonilisust“ ja detailiarmastust, sest see on toonud kontserdisaalidesse värske tuule.
Viljakas koostöö orkestritega Saksamaal
Aastal 2000 debüteeris eestlane ühe maailma tuntuima ja hinnatuima orkestri Berliner Philharmoniker ees, otse loomulikult aitas see ka kaasa muusikamaailmas tuntuks saamisele.
2004 kutsuti Paavo Järvi Põhja-Saksamaale juhatama orkestrit Deutsche Kammerphilharmonie Bremen. Koostöö, mis kestab tänaseni – eestlane on nimetatud kollektiivi eluaegseks kunstiliseks juhiks – oli eriliselt viljakas, Beethoveni heliloomingu salvestamine tõi kaasa au ja auhindu.
Unustusse vajunud hr Sinfonieorchester'i (Hesseni liidumaa ringhäälingu sümfooniaorkester) tegi Paavo Järvi (2006-2023) tuntuks Johannes Brahmsi ja Anton Bruckneri heliloomingute ning Gustav Mahleri ja Carl Nielseni tsüklite plaadistamisega. Needki CD-d korjasid mitmeid auhindu. Mainiäärses Frankfurtis oli maestro nii populaarne, et teda võeti vastu Eesti roogadega.
Kaks korda on olnud Paavo Järvi külalisena Saksamaa liidupresidentide Berliini Bellevue lossis. Ta meenutab oma jutuajamist praeguse liidupresident Frank-Walter Steinmeieriga, kes olevat suur Eesti entusiast ja olnud delegatsioonis, kui kohtuti Lennart Meriga pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Lisaks eespool nimetatud orkestritele on Järvi muuhulgas töötanud ka Orchestre de Paris' muusikajuhina ja alates hooajast 2022/23 on ta nimetatud ka Tokyo NHK Symphony Orchestra audirigendiks.
Pärnu muusikafestival
15 aastat tagasi Järvide poolt Pärnus asutatud Muusikafestival tegi tänavu uue publikurekordi. Seekordne programm tegi kummarduse Eesti rahvusvaheliselt tuntuimale heliloojale Arvo Pärdile tema 90. a juubeli puhul. Festivali viimase kontserdi ajal oli laval rekordarv – 200 muusikut, kui ettekandele tuli Arvo Pärdi „Credo“ Paavo Järvi dirigeerimisel. Festivali tipptasemel klassikalise muusika mängukava tõi sel aastal esiettekandele veel Eesti heliloojate Erkki-Sven Tüüri, Elis Halliku ja Alisson Kruusmaa uudisteosed, sest Eesti muusika tutvustamine maailmale on nii Paavole kui teistele Järvidele alati olnud südameasi. Parimat Eesti muusikasuursaadikut maailmas polegi. Alpha Recordsil on ilmumas plaat Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa kontsertidega akordionile.
Populaarseks on saanud ka Pärnu Muusikafestivaliga ühenduses pakutavad meistrikursused kõikidele instrumentidele. Dirigeerimist õpetavad kõik kolm Järvit: Neeme, Paavo ja Kristjan.
Aastal 2011 asutas Paavo Järvi koos oma isa Neemega Eesti Festivaliorkestri (Estonian Festival Orchestra), mille kunstiliseks juhiks ta ise on. See orkester on Pärnu Muusikafestivali nn Resident Orchestra, mis viib andekad eestlased kokku maailma juhtivate muusikutega. Toetamaks võimekaid muusikuid on Paavo Järvi asutanud oma fondi, mida saavad kõik soovijad toetada. Rohkem informatsiooni selle kohta leiab paavojarvifoundation.org
Pärnu Muusikafestivali tulemusena pani orkester kokku kava, mida esitatakse sügisesel turneel maailma tähtsamates kontserdisaalides Zürichi Tonhalles, Viini Konzerthausis, Hamburgis Elbphilharmonie´s ja esimest korda USAs, kus 23. oktoobril esitati väljamüüdud saalile menukalt „Arvo Pärt Composer Focus“ New York City Carnegie Hallis.
Tonhalle Orchester Zürich
Tonhalle Orchester Zürich (Zürichi kontserdimaja orkester) on üks maailma kõrgetasemelisemaid orkestreid, see asutati juba aastal 1868. Umbes poole miljoni elanikuga elegantne linn on Šveitsi suurim metropol, 1895. a ehitatud uhke kontserdimaja on ehitatud Pariisis asuva Palais du Trocadér eeskujul. Siin on maestro töökoht alates aastast 2019. Ka oma Šveitsi orkestriga on Paavo Järvi lindistanud mitmeid huvitavaid CD-sid: Anton Bruckneri, Felix Mendelssohn Bartholdy ja Pjotr Tšaikovski sümfooniaid, mis on igati kuulamist väärt, kuna erinevad teiste dirigentide interpretatsioonidest.
“… kõik see kohutav, mille poolest Stalin oli tuntud, on tagasi viisil, mida me kunagi ei osanud oodata. Arvasime, et me ei näe enam kunagi tanke üle piiride sõitmas.”
(Paavo Järvi)
Zürichi orkestriga on mängitud veel palju Dmitri Šostakovitši heliloomingut. Paavo Järvi toob ühes intervjuus Susanne Kübleriga esile: „Venelane, keda punane diktaator Jossif Stalin represseeris, oli 20. sajandi üks suuremaid sümfoonikuid ja tema teosed on Tonhalle Orchester Zürichi jaoks tähtsad. Teisalt on Šostakovitši muusika mulle endale lähedane. Eestlasena olen ma kasvanud üles 1991.a kokkuvarisenud Nõukogude Liidus, ma saan hästi aru, mida ta meile nootide kaudu öelda soovib. Šostakovitši muusika ei ole kunagi absoluutne muusika; see räägib meile midagi. Aga see, mida helilooja meile jutustab, on nii sünge ja ohtlik, et seda ei saa sõnadega väljendada, ainult helidega. Muidugi me teame, milline oli reaalsus, mida Šostakovitš oma teostes kirjeldas. Kuid tänapäeval on vähe neid, kes kogesid seda kõike ise – stalinistlikku terrorit, massiküüditamisi, hukkamisi, piinamist, vägistamisi. Veelgi hullem oli indiviidi ja ühiskonna rõhumine. Kogu see psühholoogiline surve, pidev hirm öelda midagi valesti ja sattuda häbiposti või GULAGi või isegi mahalaskmisele. See oli orwellilik õudusunenägu. /…/ Mind hämmastab alati, kui tugevalt Šostakovitši teosed publik – eriti noorem publik – vastu võtab. Tõepoolest, tema muusika on tänapäeval uskumatult kaasaegne. Kõik, millest ta kirjutas, on tulemas tagasi. Täielik kontroll, masside manipuleerimine, inimõiguste eiramine, agressioon: kõik see kohutav, mille poolest Stalin oli tuntud, on tagasi viisil, mida me kunagi ei osanud oodata. Arvasime, et me ei näe enam kunagi tanke üle piiride sõitmas.“
Huvitav seik: hooajal 2020/21 oli Zürichi kollektiivi kunstiliseks juhiks ei keegi muu kui meie Arvo Pärt. Nüüd, helilooja 90. a juubeliks korraldati Zürichis suure eesti helilooja auks ka kontsert – Eesti Festivaliorkestri ees muidugi Paavo Järvi, kes tunneb „onu Arvot“ juba oma lapsepõlvest. Kavas muuhulgas Pärdi „Collage über B-A-C-H“ keelpillidele, oboele, klavessiinile ja klaverile. Solistideks viiuldajad Midori Jaapanist ja Eesti noor talent Hans Christian Aavik.
„Pärdi kontsertide tsükkel tähendab minule väga palju, sest ta pole mitte ainult eestlaste ikoon, vaid ta on ka viimane allesjäänud heliloomingu hiiglane,“ toob Paavo Järvi esile.
Opus Klassik auhind
Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera, Helena Tulve, Tauno Aintsi, Eduard Tubina teosed Paavo Järvi juhatusel kõlavad kontserdisaalides Paavo Järvi juhatusel alati kui vähegi võimalik.
Tänavu oktoobris pälvisid maineka Opus Klassik auhinna eestlastest Jüri Reinvere heliloomingu eest ja Arvo Pärt elutöö eest. Berliini Kontserdimaja orkestrit juhtis Anu Tali. Mainimisväärne on, et Paavo Järvi on saanud selle tähtsa klassikalise muusika auhinna koguni kaks korda: 2018 Kammerphilharmonie Bremeníga Johannes Brahmsi helitööde ja 2019 Jean Sibeliuse sümfooniate 1-7 lindistustega.
Tekst: Aino Siebert
Fotod: Aino ja Werner Siebert
