Samal päeval ilmunud Eesti Elus (nr. 43, 31.10.2025), mida oli fuajees saadaval, sai lugeda Aino Sieberti vestlust Paavo Järviga, milles on ta olulised saavutused ära toodud, neid ei ole tarvis siin korrata. Piisab vaid rõhutada, et Paavo Järvi on kahtlemata parimaid Eesti muusika suursaadikuid maailmas.
Eeskava avas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, tutvustades Toronto sümfooniaorkestri, kes oli kutsunud Järvit neid dirigeerima nii eelmisel kui kahel järgmisel õhtul, juhatuse esimeest Tom Smee’d. Sõna sai järgmisena tervituseks Eesti Ottawa Suursaatkonnast Tiina Tarkus.
Lühivestluse juhendajaks-moderaatoriks oli kohale palutud CBC raadiosaate ,,About Time“ programmijuht Tom Allen. Allen saavutas muusikalise kõrghariduse trombonistina ja mängib tänaseni mainekas Great Lakes Brass puhkpilliansamblis. Aastast 1991 on ta olnud CBC palgalehel, ta on populaarsust saavutanud tänu paljus oma erakordsete muusikaliste lugude jutustaja, siinses keeles raconteur võimetele. Alleni saate kuulajad naudivad huvitavaid analüüse ning ajaloolisi vinjette heliloojatest ja nende loomingust, lisaks põnevat taustamaterjali solistide ja dirigentide kohta. Allen on ka tuntud kui klassikalise muusika organisatsioonide, nende hulgas hiljuti pankroti lävel seisnud Kitchener-Waterloo sümfooniaorkestrite toetavate tuluõhtude juhendajana ning mitme lavastuse ja raamatu autorina.
Vestlus voolas haruldaselt, muu hulgas toonitas Järvi, et igal alal, eriti muusikas on oluline lapsepõlvest peale vanemate, alles siis koolide ja teiste kultuursete organisatsioonide toetus.
Fotogalerii
Eakaaslased – vanuses on Allenil ja Järvil vaid üks sünniaasta vahet – kinnitasid kohe, et nad on ühel lainepikkusel. ,,About Time“ kuulajad olid varem sel nädalal nautinud Alleni sissejuhatust maailmakuulsa helindi seadele, sõnadega, et riik peab arvestama pika piiriga võimsa, etteaimamatute tegude pärast tuntud naabriga. Ning järgnes Sibeliuse „Finlandia“ teema keelpillide esituses. Allen avas intervjuu samade sõnadega, juhtides tähelepanu praegustele USA tekitatud pingetele Kanadas. Viies teema osavalt Eesti ja Peipsitaguse naabri suhete, muredeni, küll aga muusikale kui rahvuslikule siduvale jõule vihjates.
Vestlus voolas haruldaselt, muu hulgas toonitas Järvi, et igal alal, eriti muusikas on oluline lapsepõlvest peale vanemate, alles siis koolide ja teiste kultuursete organisatsioonide toetus. Järvi mõistis hukka sulamipottide riikide nagu USA ja Kanada keskendumise madalamale ühistegurile, leides, et nii lahjendab riik erakordsete talentide toetamist. Järvide Pärnus asutatud Muusikafestival oli loodud selleks, et andekaid noori eestlasi saaks kokku viia maailma kuulsustega, kes pakuvad meistrikursuseid kõikidel instrumentidel. Üheks sellise õpilasena tõi Paavo Järvi esile viiuldaja Hans Christian Aaviku, kes äsja esines koos Eesti Festivaliorkestriga Carnegie Hallis Arvo Pärdi loomingule pühendatud kontserdil. Arvestades maestro Paavo Järvi Torontos oleku tiheda graafikuga pidid vestlejad piirduma lühema etteastumisega, kui publik kindlasti oleks soovinud kuulda.
Erik Kreem esitas kontsertosas klaveril kolme helindi tsükli. Esimeseks saalisoleva Tõnu Kõrvitsa „Azure“, siis Pärdi „Für Alina“ ja lõpetas Heino Elleri „Toccataga“. Noor virtuoos põimis palad sujuvalt, pausita kokku, haritud kõrv tabas „Für Alina“ algust ning Elleri „Toccata“ fortede võidutsevad kiirkäigud viisid võimsa lõppakordini.
Mari Ann Tammark, EERO Canada (heategev organisatsioon, mis toetab juba mõnda aastat Pärnu Muusikafestivali ja oli üheks õhtu sponsoriks) president, lausus enne Piret Noorhani lõppsõna omapoolsed tänusõnad külakosti toomast.
Järgnes vastuvõtt, mille teiseks aukülaliseks Paavo Järvi kõrval oli helilooja Tõnu Kõrvits. Kohvi ja kringliga maiustades oli võimalik muusikutega vestelda ja erakordset elamust edasi nautida, paljudel olid piletid järgmisele kahele Paavo Järvi dirigeeritavale Toronto sümfooniaorkestri kontserdile juba varutud.
Fotod: Peeter Põldre
