Meie külaskäigu ajendiks oli pärandus, mille sai 2022. aastal Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Alberta eestlaselt Kadri Rõugult tema vanemate Gerda ja Nikolai Rõugu nimel. Gerda ja Nikolai Rõuk olid Tartu Ülikooli vilistlased ja aktiivsed Calgary Eesti Seltsi liikmed. (Loe päranduse kohta täpsemalt: eestielu.ca/et/kanada-eestlaste-pere-paerandas-kaks-miljonit-eurot-tartu-uelikooli-eesti-ja-ueldkeeleteaduse-instituudile/.)
Lisaks kohtumistele Alberta eestlastega ja nende kõne salvestamisele vaatasime muuhulgas ringi kohtades, kuhu esimesed eestlased jõudsid juba üle saja aasta tagasi. Kohtusime eestlastega mitmes erinevas Alberta linnas: Edmontonis, Stettleris, Calgarys ja Canmore’is. Salvestasime eestlasi ja nende järeltulijaid Albertas eesmärgiga säilitada nende pärandkeelt ja kultuurimälu Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis keeleteaduslike projektide jaoks.
Keeleuurimus
Koostöös Alberta ülikooli keeleteadlaste Anja Arnholdi ja Juhani Järvikiviga kogusime andmeid ka lingvistiliseks uurimuseks. Lingvistika ehk keeleteadus on uurimisvaldkond, mis tegeleb inimkeelega: häälikute, sõnade, lausete ehituse ja tähendusega ning sellega, kuidas inimesed suhtluses keelt mõistavad ja kasutavad. Teisisõnu on keeleteadus keele teaduslik uurimine, mis tegeleb sellega, kuidas keel on üles ehitatud, kuidas seda kasutatakse, kuidas seda omandatakse ja kuidas see ajas muutub. Keeleteadus püüab mõista varjatud mustreid ja süsteeme, mis teevad inimkeele võimalikuks. Uurime eesti pärandkeele rääkijaid ehk inimesi, kes on kasvanud üles kodus eesti keelt kuulates ja rääkides Kanadas. Meid huvitab täpsemalt see, milline on Kanada eestlaste kõne prosoodia (ehk meloodia ja rütm) küsimusi ja nende vastuseid lugedes. Lisaks vaatame, kas ja kuidas inglise keel on nende eesti keelt mõjutanud.
Uurimuse läbiviimiseks kasutasime sülearvutit ja Powerpoint esitlustarkvara lausete ja piltide näitamiseks. Katseisikutel paluti ette lugeda lühikesi eestikeelseid küsimusi ja vastuseid neile küsimustele ning kirjeldada eesti keeles lihtsaid pilte. Mõnele katseisikule oli keeruline see, et nad ei olnud varem eesti keeles kas üldse lugenud või pole harjunud lugema.
Katseisikud
Kokku lindistasime Albertas ühtteist katseisikut, kes jagunesid üldjoontes kahte rühma. Esimesse rühma kuulusid pioneeride järeltulijad, kelle esivanemad olid saabunud Kanadasse 20. sajandi alguses. Teise rühma kuulusid need, kes olid sattunud Kanadasse Teise maailmasõja järel 20. sajandi keskel. Mõni katseisik oli Kanadasse sattunud ka kahe maailmasõja vahel. Noorim katseisik oli 74- ja vanim 94-aastane. Silma torkas see, et enamik meie katseisikuid olid väga kõrgelt haritud, elanud Kanadas erinevates piirkondades ja ka maailmas ringi reisinud.
Nii pioneeride järeltulijate kui ka Teise maailmasõja järel Kanadasse sattunud inimeste hulgas oli neid, kes oskasid veel väga soravalt eesti keelt. Tore oli kogeda, kuidas mõnel, kes polnud juba mitukümmend aastat eesti keelt kasutanud, see jutuajamise käigus tasapisi meelde tuli. Katseisikud, kes aga eesti keelt rääkida enam ei suutnud, oskasid vähemalt mõnda fraasi eesti keeles, nagu näiteks ,,tubli tüdruk“, ,,ema-isa“, ,,tule siia“, mida oli õpitud varases lapsepõlves. See lõi koduse tunde. Kõigile oli Eesti ja eesti keel endiselt väga tähtsad, isegi kui nad eesti keelt enam ei osanud. Paljud olid mitmeid kordi viimase kolmekümne aasta jooksul Eestis käinud ja neil olid alles kontaktid tuttavate ja sugulastega Eestist. Kõige enam küsiti meilt aga selle kohta, kui turvaliselt end praegu Eestis tunneme, kui kõrval käib Venemaa sõda Ukrainaga. Me tunneme end üsna turvaliselt, tänu NATOle!
Külastatud kohad
Lindistasime katseisikuid väga erinevates paikades. Edmontonis lindistasime katseisikuid Alberta ülikooli lingvistika osakonna salvestuskabiinis, Calgarys külaliskorteris ja Stettleris ning Canmore’is katseisikute endi kodudes. Kõik katseisikud olid väga vastutulelikud ja külalislahked. Nad aitasid meid kohalikes oludes orienteeruda ning luua kontakte teiste katseisikutega. Mõnikord oli meile kaetud rikkalik söögilaud ja anti isegi kaasa kohalikke suveniire. Vastu viisime katseisikutele musta leiba, Kalevi šokolaadi ja rahvusliku mustriga sokke.
Lisaks katseisikute salvestamisele õnnestus meil kohtuda Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi presidendi Kelly Schuler-McDonaldiga, kes võttis meiega isiklikuks kohtumiseks ette viietunnise autosõidu. Vahemaa, mis Eestis võimaldaks jõuda teisi riiki, kuid Alberta mõistes on tavaline ja isegi pigem lühike. Samuti pidasime ettekande Alberta ülikooli keeleteadlastele ja laiemale publikule eesti keele varieerumise ajaloolisest ja sotsiolingvistilisest taustast ning keelekasutajate hoiakutest varieerumise suhtes. Arutasime ka tulevasi koostöövõimalusi.
Reisides õnnestus meil näha lühikese ajaga palju põnevaid kohti Albertas. Näiteks Stettleris nägime eesti kirikut, mille küljes lehvis Eesti lipp ja surnuaeda, kus oli näha mitmeid eestikeelsete kirjadega haudu. Stettleris vaatasime üle ka Linda Halli – eesti seltsimaja, kus on toimunud mitmed Alberta eestlaste kokkusaamised ja üritused, näiteks jaanipäevapidustused. See paik tuli mitmete inimeste juttudes esile väga soojade mälestustega. Reisist jäävad meelde ka kauni kõrgete mägede ja helesiniste järvedega Banffi rahvuspargi külastamine, kus on aastate jooksul matkamas ja puhkamas käinud ka paljud Alberta eestlased. Calgarys kohtusime Kadri Rõugu advokaadiga, kellelt saime peotäie perekond Rõugu fotosid.
Aitäh kõigile katseisikutele, vastuvõtjatele ja eriti Helgi Leesmendile ja Kelly Schuler-McDonaldile Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsist, kes aitasid meil külaskäiku korraldada.
