Suurüritused aga ei toimu iseenesest, vaid nende läbiviimine sõltub inimestest. Jõudsime enne ESTO toimumist Eesti Elu vahendusel tutvuda mõne festivali korraldustoimkonna liikmega ja jätkame nende tutvustamist.
Stockholmis sündinud Valdo Kask pärineb pagulasperest. Tema vanavanemail ja vanemail tuli Eestist lahkumise teekond ette võtta maailma muutnud Teise maailmasõja pöördeliste sündmuste tõttu – nagu tuhandetel teistel saatusekaaslastel.
Kultuur on alati olnud Valdo elu lahutamatu osa. Esimene näidend sai kirjutatud lapsena ja varasest noorusest peale mängis ta kaasa laste- ja noorteteatris. Pole siis imestada, et ühel hetkel, kui võimalus avanes, viis tee tolleaegsesse Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kus ta õppis veel nõukogude ajal (1989–1991) Kalju Komissarovi juhendatud 15. lennus. Sel ajal avanesid „lavaka“ uksed ka eesti pagulastest tudengeile, keda kutsuti õppetöös osalema vabakuulajana. Kokku oli neid selles lennus õppimas kolm – kaks Kanadast ja Valdo Rootsist.
Valdo korraldas näiteks Von Krahli Teatrile etendused ajaloolises teatris La MaMa Experimental Theatre Club New Yorgis ja Ultima Thule kontserdi legendaarses NY rockklubis Kenny's Castaways. Kogu hiilguse salvestas ETV telemeeskond. See oli Valdo esimene kokkupuude liikuva pildiga – ja see ei jäänud viimaseks. Vastupidi.
Pärast „lavaka“ kogemust läks Valdo tagasi Rootsi ja õppis Stockholmi Ülikoolis majandust. Maarjamaa aga kutsus ja 1995 jätkas ta oma karjääri Eestis kultuurikorraldajana, asutades etenduskunstide produktsioonifirma – Estonian Stage Productions, koos Peeter Jalakaga Von Krahli teatris. Valdo korraldas näiteks Von Krahli Teatrile etendused ajaloolises teatris La MaMa Experimental Theatre Club New Yorgis ja Ultima Thule kontserdi legendaarses NY rockklubis Kenny's Castaways. Kogu hiilguse salvestas ETV telemeeskond. See oli Valdo esimene kokkupuude liikuva pildiga – ja see ei jäänud viimaseks. Vastupidi.
Teatriga seoses veel – Valdo on olnud ka Baltimaade suurima rahvusvahelise teatrifestivali „Baltoscandal“ produtsent.
Üks meeldejäävamatest suurematest töödest on Valdo produtseeritud Tallinna uusaastapidu Vabaduse väljakul aastatuhande vahetusel, mida kanti üle kogu maailma BBC rahvusvahelise telesaate „2000 Today“ kaudu. Hiljem on ta vastutanud Rootsi firma Strix Televisioni eest Baltimaades ja produtseerinud muuhulgas saadet „Robinsonid (Survivor)“ Malaisias.
Pärast kaheksat aastat Eestis jätkas Valdo karjääri Rootsis, olles enam kui 15 aastat uuriv ajakirjanik mitmes meediamajas. Ajakirjanikuna oli hea võimalus uurimistöid ühendada dokumentaalfilmide tegemisega, ala, mis samuti põnevust pakkus. Suureks unistuseks oli pääseda riigitelevisiooni dokumentaalfilmide osakonda, soov täitus ja seal sai ta teha lõpuks kuus filmi. Valdo töötas nii režissööri kui dramaturgina ja tiim nomineeriti parima dokumentaalfilmi kategoorias, kahjuks jäädi peavõidust napilt ilma.
Praegu tegeleb Valdo audiodokumentaalidega, kultuuriprodutsendina, dokumentaalifilmidega ning on just alustanud raamatu kirjutamisega. Põhiline elukoht on Stockholmis, aga inspiratsiooni ammutamiseks ja akude laadimiseks on tal ka Eestis oma lapike maad, ilus koht Hiiumaal mere ääres.
Otsuse kohta lüüa kaasa ESTO 2025 korraldamises ütleb Valdo: „Olen korraldanud mitmeid kultuuriüritusi erinevatel lavadel üle maailma – aga mitte Rootsi kultuurilaval Sollidenil Skanseni pargis. Võimalus osaleda Eesti laulu- ja tantsupeol sellel laval oli minu jaoks iseenesestmõistetav. See oli puhas au töötada nii paljude kultuuriinimestega erinevatelt maadelt – nii laval kui ka väljaspool – seda ei tohiks kindlasti maha magada. Aga olin ärkvel ja tegime ära!“
Seekordne polnud Valdo jaoks esimene Esto, neist suurüritustest on tal meenutada nii mõndagi. „Juba Estol Stockholmis 1980 olin aktiivne. Mängisin lasteteatris, tegelesin kergejõustikuga ja korvpalliga. Müüsin ka Esto-märke ja muud pudi-padi,“ valgustab ta esimesi kogemusi. „Esto 1984’l Torontos oli mul ainult aega, et pidutseda – aga see oli ka tore. Järgmisel – Esto 1988 Melbourne’is esinesime kolmel korral Stockholmi kabareeteatritrupiga etendusega „Kabaree Kohtumine“. Esto 1992 New Yorgis oli taas fookuses pidutsemine, mis jätkus pärast Torontos. Esto 1996 Stockholmis aga vastutasin teatrietenduse eest. Tõin Eestist siia Von Krahli Teatri koos Seto naistega etendusega „Eesti mängud: Pulm“,“ võtab Valdo kokku oma Estode kogemused.
Tänavuse ESTO 2025 suurim väljakutse tema jaoks oli kahtlemata laulu- ja tantsufestival Stockholmis, Skansenis. „Peaaegu 1000 laulja ja tantsijaga suure ürituse korraldamine oli paras pähkel – aga saime sellega õigeaegselt hakkama. Laval hüvasti jättes olid mul pisarad silmis – oli imeline tunne seista Sollidenil kõigi nende õnnelike nägudega,“ ütleb Valdo ja lisab:
„Aga mul on veel üks väljakutse. Ma produtseerin Estost dokumentaalfilmi ja loodan kevadel valmis saada.“
Mis puudutab võimalikke edaspidiseid Estosid, siis selle kohta ütleb Valdo: „Minu jaoks lõppes tegelikult Esto-tunne juba 1988 Melbourne’is, kui eestlased Eestist said esimest korda osaleda. See üritus ühendas meid kõiki eestlasi üle terve maailma ja tundus, et Esto oli lõpuks oma eesmärgi saavutanud.
Pärast seda Estot hakkasime meie siin Rootsis üha sagedamini Eestisse reisima ja kohtusime ka teiste pagulastega Kanadast, USA-st ja Austraaliast Tallinna laulu- ja tantsupidudel. Seetõttu polnud meil enam sama vajadust, et Estol käia.
Ma arvan, et eraldi Esto päevad on nüüd ajalugu ja vajadust pole. Aga meil võiks olla „Esto päevad“ osana Tallinna laulu- ja tantsupeost – näiteks Rootsi, Kanada, USA päev jne, mitmete erinevate üritustega. Järgmine laulu- ja tantsupidu toimub 2028. aastal selliselt, et kahe nädala jooksul peetakse nii noorte pidu kui ka üldlaulu- ja tantsupidu. Oleks tore, kui saaksime nende kahe nädala jooksul Esto teemasid kaasata, kuna me kõik oleme Tallinnas samaaegselt.“
Valdo Kasega suhtles Eesti Elust Kai Kiilaspea
