Esiteks on Eesti majanduse mured palju rängemad kui varem. Teiseks on autor rahvusvahelise majanduskonkurentsi temaatikaga hästi tuttav oskuslik majandusvaatleja, kes tunneb Eesti majanduse konkurentsivõime kriitilisi tegureid.
Aarne Toomsalu innustab leidlikkust huvihariduse õppekavade koostamisega ja välisekspertide kaasamisega ning edendab leiutiste õiguskaitset Leiutajate Liidu esimehena. Oluliselt aitab ta prototüüpide rakendust ettevõtetes, mis toetab tootva tööstuse seadmepargi tehnoloogilise taseme uuendamist. Ta oli üks esimesi spetsialiste, kes tegi läbi Boeingu poolt nõutud tehasekoolitused, et organiseerida rahvusliku lennufirma üleminekut Boeing tüüpi lennupargile. Ta on edendanud ka muid ettevõtteid Läänest.
Allakirjutanul oli meeldiv võimalus Aarnega tutvuda 2022. a sügisel ühel hariduskonverentsil Tartus, kus pidasin ettekande. Aarne tegutseb Tallinna Tehnikaülikoolis, ‘Taltech’, rahvusvahelises magistriprogrammis loova ettevõtluse lektorina, kus pidasin tema kutsel loengu oma veski projektist. Äsja käis ta Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli informaatikaõpetajatele selgitamas tehisintellekti (AI) mõju otsuskohti õppekava sidumisel tootva tööstusega.
Tuleb nimetada, et just Aarne soovitas, et Lembit Maimets esitaks oma kosmosejaama leiutise rahvusvahelisele võistlusele, kus ta võitis, nagu teame, maailma tippauhinna! Jälle üks harukordselt tubli eestlane!
Aarne Toomsalu on tõsine ekspert omal alal ja olulisemalt – tal on eriti lai, ülevaatlik perspektiiv, mida ekspertidel tihti ei ole. Näeme seda siin ka tema leidlikest alapealkirjadest, milliseid ta hiljem lahti harutama hakkab.
*
Sisyphos’e* karistuse paradoks
Vabaks saanud Eesti erakapitali kiiret tekkimist märgati erastamisest ja IT idufirmade õnnestumisest, et meelitava kasvuga kaasa minna. Saime maailma tipu oma käeulatusse.
Särava digiriigi päriselus ilmutab end aga riskiohtlik paradoks: kahekiiruseline, sünergilist sillastamist ootav majandus. Nüüd on tarvis konkurentsieeliste kindlakäelist uuendamist.
Esimesel, kiirel rajal, toimetavad idufirmade globaalsed sipelgapesad ja tarkvarapõhised mesitarud uhkesti maailma tipus. Uute idude põld annab saaki visalt. Seda saame väetada.
Start oli, aga ‘up’ vajus veidi tagasi. Tootmisettevõtete digitaliseerimine sihib Euroopa Liidu keskmisest edasi, usaldades toodete inseneeria keerukuse tipptasemel eelisega masinale.
Teisel, digitaalse eduloo aeglasemal kõrvalrajal, astub oma meistrioskuste eksportimisega traditsiooniline tööstus nagu tugeva selgrooga elutark elevant, kes ootab keerukamat tööd.
Start oli, aga ‘up’ vajus veidi tagasi. Tootmisettevõtete digitaliseerimine sihib Euroopa Liidu keskmisest edasi, usaldades toodete inseneeria keerukuse tipptasemel eelisega masinale.
Ka Sisyphos* sai karistuseks lükata mäetippu rasket kivi, kuid kivi veeres iga kord tagasi ja iga päev pidi Sisyphos tööga uuesti alustama. Tänane tööstusrevolutsioon nõuab sama.
Tiigrihüpe maailma poodiumile
Tiigrihüppega saime omale koolihariduse infosüsteemi ja moodsalt koolitatud targad lapsed.
Avanes jõukate tööstusrahvaste tehnoloogilise taseme eeskuju ja meile elustus digitaalajastu visioon. Saabus aeg saada aru, miks nimetatakse tööstusriike tööstusriikideks.
Meie väike rahvusriik sai üleilmselt avatud horisondil üheks IT inspiratsiooni eestvedajaks rohkem kui ¼ sajandit tagasi. Eesti nähtavuse mõju maailma tipus on olnud võimas.
Tänaseks on ¼ sajandi võrra vanemaks saanud kõik – nii koolmeistrid kui õpilased ning samuti traditsiooniline tööstus. Kuid miks tööstusriike ikkagi tööstusriikideks nimetatakse?
Nüüd on meil hädasti tarvis üha uusi otsekontakte kiiresti muutuvate uute teadmiste juurde.
Tiiger hüppas läbi tulerõnga ja naudib maailma aplausi
Maailma mäetippu hüppamist sihtiv tiiger märkas, et tehnoloogia loojad viivad traditsioonilist tootmist tööstusmaadest välja sinna, kus on odav ja kasulik toota.
Madaltehnoloogiline kohmakas tootmistööstus jäi omapäi ja rajasõltuvuse mõttemustri pärand jäi püsima nagu ‘elevant toas’** 10 aastaks (ja siis veel 10 aastaks).
Seepeale sättis Tiiger oma kohaloleku kehtestamise mäetippu ümbritsevasse pehmesse küberneetilisse pilve. IT ala 27952 töötajat (seisuga 01.07.2025) loovad 8% Eesti SKP-st.
Ja siitmaalt vastamegi küsimust, kuidas hoida oma konkurentsivõime dünaamilist tugevusvaru, et tulla toime tööstuspöördes, kui senised konkurentsieelised enam ei püsi.
Maailma seletamise võitja töökas rahvuslik mäkketõus
Tootmisteenuse kliendikeskselt paindlik mobiilsus võitis välismaa tellijate usalduse. Töötlev tööstus on toimetanud nagu visa elutark elevant, kellest sõltub otseselt 120 000 töökohta, 15% SKPst ja 2/3 ekspordist, millest peegeldub meie konkurentsieeliste rahvuslik huvi.
Tööd andis tööstustoorme esmane väärindamine väärtusahela alamal odavastmel. Tootmise lisandväärtust kompenseeris „higi ja vere“ meisterliku oskustöö madaltehnoloogiline pingutus tipptaseme tööriistadega, kuid eestlane on ootamas oluliselt keerukamat ja tulusamat tööd.
Euroopa kuulutas (aastal 2011) välja järgmisele tehnoloogilisele tasemele lülitumise eesmärgi – Tööstusrevolutsiooni 4.0. Eestis viidi läbi teaduse ja innovatsiooni poliitika seiret. Oli tekkinud inerts. Usk eduloo jätkumisse jäi püsima. Uus häälestus avas uue väljavaate.
Ees ootas Euroopa Komisjoni eesistumine rahvusliku omariikluse aastapäevaks 1918-2018.
Nutika spetsialiseerumise seiklustes on olnud jätkuvalt tore võita maailma seletamise meistrivõistlusi. Nii võiski jääda märkamatuks askeldamine, kuidas konkurendid valmistusid mäkketõusu maailmameistrivõistlusteks ‘Tark Tööstus 4.0 riigi majanduslikus ülalpidamises’.
Kriiside turbulents on paisanud meie eksportiva töötleva tööstuse Euroopa Liidu tipust avanevasse digitaalsesse lõhesse. Uue stardijoone on tõmmanud tööstusrevolutsioon.
Oleme mägironijad, kes ületavad lõhesid
Lääne majanduste suhtes lõppesid odavama hinnasisendi eelised loomuliku konvergentsi käigus. Kriiside turbulents on paisanud meie eksportiva töötleva tööstuse Euroopa Liidu tipust avanevasse digitaalsesse lõhesse. Uue stardijoone on tõmmanud tööstusrevolutsioon.
Mäkke ronides on meil olnud aega tähele panna, kuidas meie konkurendid oma tootmise tehnoloogilise taseme võimekusele tempo lisamise käigu mõnda aega tagasi sisse lülitasid. Nüüd tähendab konkurentsieeliste uuendamine tootmissüsteemide ulatuslikku uuendamist.
Täna saavutab digitaalse intensiivsuse põhitaseme 55,9% väike- ja keskmistest ettevõtetest (EL-i keskmine 57,7%). Edasijõudnud tehnoloogiate valdkonnas rakendab andmeanalüütikat 25,6% ning tehisintellekti lahendusi 5,2% ettevõtetest (EL-is vastavalt 33% ja 8%).
Jõukuse vundamendi nurgakivi – töötleva tööstuse tootlikkus, peatus 56% juures Euroopa Liidu keskmisest (2021), kui töötleva tööstuse tootlikkus Lätis ületas 57% ja Leedus 78%.
Eesti püsib hästi konkurentsis tänu ühtlasele konkurentsivõimele tööstusharude laia spektri lõikes. Balti majandustiigrina eristumise positsiooni taastame juba uute konkurentsieelistega.
Meid ähvardab mõtteviisi vabaduse mugavuskramp
Meie konkurentsieeliseid uuendavate tehnoloogiate omandamisse on kootud tasa ja targu tegutsemise traditsiooniline muster, kuid initsiatiivide intensiivistamine vajab lisaenergiat.
Isegi kui jõukamaks saamise konaruse taga ei ole kinni investeerimiseks vajalik raha, võib pingutus takerduda väljavaate avamise mõtteviisis. Uus ülesandepüstitus vajab nähtavust.
Elu on näidanud, et üleminekumajanduse rajasõltuvuse mugavuskrambis sünnivad otsused harjumusest enne strateegilist visiooni. Meil aga on tarvis avastada lahendusteni viivaid teid.
Eks nüüd tuleb meil anda tähendus rakendamise sünergiale omavaheliseks sillastamiseks. Nüüd oleneb meie õnnestumises palju üleilmse rahvusliku kogukonna kaasa mõtlemisest.
•••
* Sisyphos – Korinthose linna rajaja salakaval ja auahne kuningas Vana-Kreeka mütoloogias, kes ei hoolinud jumalatest ega surmast.
** Elevant ruumis on väljend inglise keelest, mis kirjeldab tõde, millest on võimatu mööda vaadata, kuid mida inimesed ilmtingimata ignoreerida proovivad.
