Õnneks on ikka inimesi, kellel on olemas filter nimega mõistus. Kahjuks on vähem neid, kes julgevad seisukohta võtta, seda teistele arusaadavalt esitada. Loominguliste inimeste hulgas on, jällegi meie õnneks, kes oskavad luua selliselt, et kulunud kiitussõnu tuleb esitada. Üheks neist on sundlugemine. Mõiste kasvas hariduse vallast. On põhjus, miks Juku ja Mann koolis loevad Liivi luuletusi, Tammsaare teoseid. John ja Susie Shakespeare’i maades, kus koolitus on ingliskeelne. Ehk nad siis ei taba, et need autorid oskavad esitada neile elus vajalikku. Kuid täiskasvanutena võib-olla küll. Selleks ongi meil koolid, haridussüsteem, õpetajad, vanemad ja vanavanemad olemas. Et lubada iseseisvat mõtlemist kujundada olulise väärtuste süsteemi raames. Ning ehk uuesti üle lugeda neid raamatuid, millest ei olnud toona pääsu, aga ka tänagi saab palju õppida.
Raamat, mida saan lugejatele mitte ainult soojalt soovitada, eriti neile, kes ei saa aru praegusest geopoliitikast ning soovivad teada saada rohkemat oma enese rahvuse, ajaloo ja kultuuri kohta, ilmus tänavu, kuigi kirjutati mullu, enne Donald Trumpi teist ametivannet. Baltic. The Future of Europe autor on Oliver Moody, kes on The Times of London Berliini büroojuht 2018. aastast saadik. Kuulub millenniaalide põlvkonda, just nende hulka, kes kasvasid üles arvutitehnoloogiaga. Et ta otsustas raamatu kirjutada, mille lugemine nõuab keskendumist, on paljuütlev. Kuna internet lihtsalt ei luba sellist lähenemist, mida raamat lausa dikteerib. Kui teos algusest peale ei paelu, kui kaanele kirjutatud reklaam, lühike sissejuhatus ei suuda tabada sisu väärtust, siis kes seda raamatut ostaks, loeks?
