Ühel lapsel oli olnud eelmisel päeval SÜNNIpäev ja ta oli saanud kingituseks (kink, present) ühe armsa tegelase (tegelane, character). „Kes see on?“ küsisin. Vastuseks tuli: „AXLOTL!“ Jah, keeruline nimi, mis on pea kõigil lastel suul, sest need LOOMad on väga populaarseks saanud. Tuntust (fame) on toonud muuseas joonis/filmid (animatsioon), internet ja mängu/asjad, aga ka päris loomad looduses (animals in nature). Nimi on keeruline, PARAS PÄHKEL (hard as a nut), aga näed, meelde jääb, kui meeldib!
Nime kirjutamine on vast kõige raskem. Eesti keeles, kus X- tähte pole, on see AKSOLOTL, aga palju SELGEmalt (clearly) annab OTSEst (direct) infot nimi Mehhiko tömp/suu.
See LIIK (species) on pärit MeHHikost – jälle, kui X’i pole, siis kirja/pilt selline. Ja tema SUU (mouth) kuju ei ole TERAV (sharp, pointed), vaid TÖMP (blunt). Selgus, et ka inglise keeles on tal sarnane (similar) teine nimi: Mexican walking fish.
Aga ta pole kala (fish), ta on salamander. Ta jalutab (walks) küll, aga teeb seda vee/kogu põhjas (at the bottom of a body of water). KAHE/PAIKsed elavad kahes paigas – VEE sees (in water) ja MAA peal (on land). Kahe/paikse teine nimi on AMFIIB, amphibian. Aga laia naeratusega tömpsuud on jäänud beebideks. Nad on ikka veel nagu konna/kullesed (tadpoles), vasted (in the aquatic larval stage) ja jäävadki vette.
Küsisin aksolotli nime. „Sparkle.“ See võiks olla ka Säde või Sära. To sparkle on SÄDElema, to shine on SÄRAMA. Ma tunnen Eestis kahte õde (two sisters), kelle nimed on Säde ja Sära. Sõna „aksolotl“ tuleb nahua (Nahuatl) sõnadest atl „vesi“ ja nimest Xolotl (üks asteekide (Aztec) jumal) ja tähendab „vee/koletis“ (water monster). Aksolotlile sobiks ka hästi nimeks Aksel või Asko.
Kuhu jäid väli/riided?
Väli- ehk ÕUE (outdoor) riided jäid Sparkle’ile selga. Roosast SALList sai tema päevaPESA (nest for the day). Paljud Mehhiko tömpsuud on ka ise roosat värvi või albiinod. Nende välisLÕPUSED (external gills), mis pea ümber TURRITAVAD (stick out) on ka roosad. Ja PITSilised (frilly).
Keegi samal ajal joonistas KINDA ja siis teise KINDA – esimesele PAARilise (the partner of the first mitten, now a pair). Ja teine joonistas VULKAANi. Siis said LUMEmemmed ka riided selga loov/tunnis Erika Agur Didzbalise juhtimisel. Ja pipar/koogi/inimestele ka – GLASUURiga (with icing).
Lõpuks sai juba mitmendat korda lauldud, ikka nii, et pähe kuluks: Püksid jalga, kampsun selga, tutt-müts pähe ja õue lähen! Saapad jalga, kindad kätte, kinni TRUKK ja jope LUKK! (Trukk(nööp) on snap fastener, jope on sama kui JAKK, jacket.)
Ärge külmetage! Näeme rahva/jõulu/puul!
