Eesti Keele Instituut kirjutas viimasel novembril: „Aasta lõpp on hea aeg teha väikest sõna/inventuuri ja vaadata, millised uued sõnad on lõppeval aastal meie emakeelt rikastama tulnud. EKI täiendas 2025. aastal oma ühend/sõnastikku Sõnaveebis (internetis sonaveeb.ee) enam kui 200 uue sõna ja väljendiga. Värsked lisandused peegeldavad tänavuse aasta teravamaid teemasid, nagu muutunud julge/oleku/olukorda,tehis/aru (AI, artificial intelligence) kiiret arengut ning digi/turvalisuse välja/kutseid.“
Esimene isu/äratav näidis/sõna novembri lõpu uudises oli „taaste/nõtkus“ – „oskus tulla kiiresti ja efektiivselt toime lühi/ajaliste tagasi/löökidega ning ebaõnnestumistega“ ehk taastuda nõtkelt (to recover gracefully). Nõtke sünonüümid on painduv, paindlik, graatsiline.
Aknad ja uksed valla!
1. detsembril riputati EKI virtuaalsele FB (Facebooki) seinale värske sõnakalender, kus avatakse igal hommikul üks aken. Jõulukuu jooksul tutvustatakse sõnu, mis leidsid 2025. aastal tee Sõnaveebi. Iga päevaga on kaasas lühike tore mänguline video/klipp, kus näitlejad Helena (Pruuli) Lotman ja Christopher Rajaveer mängivad ette olukorda, kus sõna ette tuleb või ilmsiks saab.
Esimene sõna/leid 1. detsembril oli „nutivikat“. „Kevad ja suvi tunduvad küll kaugel, aga hoolas aia/pidaja valmistub pikalt ette. Nuti/vikat on muhe VASTE (equivalent) programmeeritavale ja ise/toimivale muru/niidukile ehk usinale abilisele, mis paljudes Eesti aedades juba ringi vurab.“ Seda nimetatakse ka robot/niidukiks ja paljud juba avaldasid Facebooki kommentaariumis tagasi/sidet, et eelistaksid väljendina sõna nuti/niiduk. Aga võibki võtta kasutusse oma lemmiku, mis paremini põske sobib ja keelelt veereb. Nutivikat toob toredalt kokku uue mõiste nuti ja iidse ausa tööriista. (Nuti on sõnast nutikas (nupukas, arukas, taibukas). Selle levinumaks näiteks on nuti/telefon, smartphone.)
Sõnakalendri 2. päeva päevakangelane oli „egomull“. „See on olukord, kus vestluspartner on nii endasse süvenenud, et teiste mõtted temani lihtsalt ei jõua. Nagu videost näha, võib mull olla nii paks, et ei aita ka vali plaks. Kuidas sina kasutaksid sõna ,,ego/mull“ lauses?” küsib EKI. Sul ja mul on küll ego, aga egomull vahel neelab su täiega.
Kas lühendid on sõnad?
3.12 olid tähelepanu keskmes „säästliku keele/kasutuse uus/tulnukad – „põmst“ ja „mumst“. „Milleks raisata aega pikkadele sõnadele, kui saab lühemalt? Põmst (põhi/mõtteliselt) on asi lihtne ja mumst (minu meelest) on lühike jutt tihti see kõige selgem. Nagu videost näha, aitavad need lühendid keerulise tehnilise jutu maa/keelde tõlkida. Kas ja kuidad sina neid sõnu kasutad?“ Mina, kes ma Eestis elan, ütlen ausalt, et ma pole kordagi neid kasutanud, aga need on täitsa nunnud (cute). Kaugetele kõnelejatele võivad need tunduda kas üle/arused või üle võlli, aga kui elad iga/päevaselt elava ja muutuva keele sees, on kõik mugandused võimalikud ja ka lubatud. Ise/asi, kauaks need käibele jäävad. Sõnadeks ma neid isiklikult ei peaks, vaid suulise keele lühenditeks. (Kas „teglt“ on sõna? – „tegelikult“ lühend ja tegelt kirjutan nii vahel ka.) Mina igal juhul üritan neid käibele võtta ja vaatan, kas jäävad takjana külge ehk meelde ja tulevad ise/enesest või mitte. Punnitada pole mõtet.
Pikk päev on seljataga, teki all on soe ja… kirgliku öö asemel valite hoopis hea une. Just see ongi ,,pandasündroom“ – seisund paari koos/elus, kus seksile eelistatakse mõnusat und üksteise kaisus. Sest „uni on püha“.
Sõnakalendri 4. päeval avanes kalendri/aknast „pandasündroom“. „Kas tuleb tuttav ette?“ (sage väljend, Sound familiar?) küsib üks pandadest (Helena Lotman) vaatajalt. Pikk päev on seljataga, teki all on soe ja… kirgliku öö asemel valite hoopis hea une. Just see ongi ,,pandasündroom“ – seisund paari koos/elus, kus seksile eelistatakse mõnusat und üksteise kaisus. Sest „uni on püha“.
Küsitakse „Kas sinuni on see uus sõna juba jõudnud?” Minu puhul vastus on ei, aga olen veendunud, et see hakkab levima kulu/tulena (will spread like wildfire). Piisavalt nunnu ja eluline – elust enesest. Millegi/pärast aiman, et selle võtavad käibele eeskätt naised.
Igal hommikul avanevat ,,Sõnakalendrit“ saab jälgida EKI FB lehel või Youtube kanalil .
Sõna/sadu jätkub siingi! Mõnusat jõulu/ootust ja vahvaid uusi sõnu meile kõigile!
P.S. Kui eelistate vanu häid sõnu ja väljendeid, siis on teilegi jõulu/maiustusi. Kuulake Vikerraadio keele/SÄUTSusid https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=keelesäuts Säuts on tweet, nagu see Twitteri keskkonnas väljendina levima hakkas, aga ka kõikjal, kus linnud häälitsevad.
