Põlva servas Himmastes sündinud Jakob Hurt on üks eestluse-loomingu alustala. Õppinud ja töötanud kirikuõpetajana, kaitses Helsingis doktorikraadi rahvaluule alal ning oli ise üle Liivimaa ja Eestimaa rahvapärimuse suurkogumise algataja 1888.a, kui kirjutas eesti ajalehtedesse üleskutse, et igaüks kirjutaks üles oma kodu ja kodukoha lugusid, vanemate lugusid, mis inimesed mäletavad ja räägivad. Nendest kõneldud lugudest on sündinud elav ajalugu, mille Hurt koondas 162 mappi.
Eestluse alguses oli eestlaste lugude ühiskogumine kandnud eestlaste kohtade lugudega ühendamise mõtet.
Hurda mälestuspäeval kõneldakse eestluse sünnist ja eestluse tähenduse algustest.
Robert Bunder, 28-aastane noori innustav särasilmne kirikuõpetaja Põlvas, kolme lapse isa, kõneles Hurda mälestusmärgi juures: Oleme kogunenud meie suurmehe elutöö ja mälestuse pühitsemiseks. 13. jaanuaril on Hurda surma-aastapäev.
Jakob Hurda kujule on lumevaip peale sadanud, aga ta kindlasti rõõmustab seal üleval, et meie tema mälestust kalliks peame.
Olen just nii vana, et mäletan Hurda kuju punaselt kümnekrooniselt rahalt – nii väärikas ja heatahtlik, selge silmavaatega härrasmees. Keegi küsis, kas tema ongi Jumal. Ema vastas, et Jakob Hurt. Ta ei olnud Jumal, aga oli suurmees.
Hurt oli kirikuõpetaja, keeleteadlane, õpetlane. Tema vanemad olid vennastekoguduse liikmed, lauluraamat ja piibel olid alati laual olemas. Kogu tema tegemisi saatis kristlik tasakaalukus. Ta ei olnud käremeelne – ka neid on meil vaja! – , aga Hurt oli mõõdukas, küll teda rünnati kiriku pooltki, et kuidas ta rahvusasjaga tegeleb, aga tema ajas ikka oma rahvusasja. Tema on eeskujuks, kuidas saab rahulikult ja tasakaalukalt meie Eesti rahva asja edasi viia. Igavene mälestus Jakob Hurdale!
Jakob Hurt koondas oma vanavara ja folkloori kogumise tööd kokku 162 kausta. Töömapid sisaldavad kokku 114 696 lehekülge lugusid kaastöölistelt, keda oli ühtekokku 1400 inimest.
See varandus on ühtlasi olnud seemneks ja aluseks kogu eestluse mõttelaadi talletamisel.
Siit sündis Eesti Rahva Muuseumi mõtte algus – just Hurda peietel otsustati, et Hurda tööd tuleb jätkata, tuleb luua eraldi mälu talletamise institutsioon.
Hurda kogu ennast säilitati 20 aastat Soome Kirjanduse Seltsis kui erilist väärtust, mis vajas Eestis selleks eraldi spetsiaalset hoonet. Hooneni jõuti 1927.
Tänapäeval on Eesti mäluasutustes üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Trükispärandist on digitaalselt kätte saadav ligi kolmandik, uurige Hurda jt pärandit: kivike.kirmus.ee.
Seltsil valmib aastas mitu uut teatrietendust, viimane oli jõulunäidend Ärev öö Jõulumaal, mida etendasid koos Põlva Jakobi Kool ja Hurda Selts.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts
Jakob Hurda mälestuspäeva korraldab Põlva Rahvahariduse Selts, mis on algselt asutatud 1907.a ning sovetivõimu poolt suletud 1940. a novembris, nüüd taas 1995. aastast aktiivselt tegutsev.
Rahvaharidusseltsi inimesed on Põlva kandis suurepäraseid teatrietendusi kirjutanud ja lavastanud ning neil on eriline särasilmne oskus oma kodukandi vaimsust üleval hoida ning kooliõpilastele edasi kanda.
Seltsil valmib aastas mitu uut teatrietendust, viimane oli jõulunäidend Ärev öö Jõulumaal, mida etendasid koos Põlva Jakobi Kool ja Hurda Selts.
Nüüdki olid Hurda mälulugusid kuulamas mitukümmend noort, kes ka esitasid küsimusi omaaegse elu kohta.
Küsimused vanema aja elu kohta algavad sellest, et tuleb uurida, mida üks või teine sõna tähendab – palju on inimeste elus asju ja tähendusi, mida tänapäeval lihtsalt ei ole enam. Siin ei olegi küsimus keeles, vaid selgitada tuleb pidevalt ka seda, milline on olnud igapäeva-elu ja maailm inimeste ümber.
Sellist põlvkondi ühendavat mälu üleandmist on kõigil vaja. Seda on eriti tõsiselt vaja pagulus-Eestis, kus noortel on mitmekultuuriline eluruum ja kultuuripärand.
Põlva Rahvahariduse Selts on väga avatud ning kutsub eestlasi ja noori, kes on Eesti pärandist huvitatud, endale külla, lubab olla lahke giid, tutvustaja ja ühendaja.
Samuti võib Hurda Selts oma näitemängudega tulla külla, tulla Eesti Majadesse Eesti kultuuriloo näidendeid etendama.
Hurda Seltsi veab Tiia Viilu, hurdaselts@gmail.com.
(Vaata ka Jakob Hurda mapid jm pärand digis: share.google/4dpLGfraRpA41B6yj ning uuri digiteeritud pärandit: kivike.kirmus.ee)
