Väljakutse tuleb vastu võtta. Luuleraamat on omanäoline, selle lehekülgedelt vaatavad sulle vastu 26 meessoost harrastusluuletajat, kelle ühisnimetaja on väljaandjate poolt täpselt paika pandud: olgu sünnilt saarlane või muhulane, aktsepteeritud on siiski ka mandrilt ümberasunud. Alakem vast autoreist endist ja kuulakem, millega nad oma tegevust õigustavad. Alljärgnevalt mõned vastused küsimata küsimusele: miks sa luuletad?
Teisiti ei saa. Luuletamine on teraapiline ja filosoofiline tööriist, mäss õndsa kollektiivse ignorantsuse vastu. Luuletan, kui hulluse hoog peale tuleb. Täheldan üles lahedamad momendid oma igapäevaelust. Aeg-ajalt tekib vajadus mõtteid ja emotsioone värssides väljendada. Kui inspiratsioon tuleb, miks peaks seda eirama. Luulud tulevad ise mu juurde, tähendan ainult üles. Sõnade rütm aitab tunnetada suuremat, kogeda ehk kerget tõestustki. Vahest on see miski lepituse otsimine iseenda ja maailma vahel. Luuletan lihtsalt sõnade pärast, kõlavad toredasti; vahel tuleb mõte ka sisse – veel parem.
