Seitsekümmend viis aastat tagasi, 1951. aastal asutasid Kanadasse immigreerinud sõjapõgenikud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN). Nende seas olid diplomaadid ning Eesti eksiilvalitsuse ja riigikogu liikmed. EKNi peamine eesmärk ja tegevus oli Eesti vabaduse eest võitlemine ja lobitöö Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamise nimel. 1970. ja 1980. aastatel oli EKNil tähtis roll Eesti dissidentide toetamisel ja suhete loomisel tulevaste Eesti riigi juhtisikutega. 1990. aastal valiti kaheksa EKNi liiget Eesti Kongressi, mis oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike valitud esinduskogu ja oluline Eesti iseseisvumise taastamisel.
Taasiseseisvunud Eesti peamised prioriteedid olid õiguslik järjepidevus, kiire üleminek turumajandusele ja lõimumine lääne struktuuridega. Eestile oli ülioluline tagada Eesti julgeolek reeglitele põhineva maailmakorra raames. Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus ning tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega on olnud Eesti välispoliitika nurgakiviks.
EKN koos teiste diasporaa keskorganisatsioonidega on loonud tugevad suhted Eesti valitsustega üle viimase kümnendi. Aastal 2021 nimetas Eesti välisministeerium globaalse eestluse erisaadiku ja koostöös diasporaa esindajatega loodi üleilmse eestluse tegevuskava.
Elame taas muutlikul ja ebakindlal ajal. Donald Trump vannutati teist korda presidendiks kolmteist kuud tagasi. Selle lühikese aja jooksul on selgeks saanud, et autoritaarseks muutuv Ameerika Ühendriigid ei ole enam usaldusväärne liitlane ei Kanadale ega Euroopa Liidule. Venemaa jõhker sõda Ukraina vastu jätkub. Trump on lõpetanud otsese USA toetuse Ukrainale ja peab läbirääkimisi Putiniga, noomides samal ajal Ukraina presidenti ebapiisava tegutsemise eest. Ta ähvardab Kanadat ja hirmutab Taanit ning Gröönimaa elanikke ülevõtmisega. Trumpi 2025/2026 riiklik julgeolekustrateegia keskendub USA ülemvõimu taastamisele läänepoolkeral ja Euroopa riikide kritiseerimisele. Demokraatia edendamisest ja inimõiguste kaitsmisest ei räägita.
Kanada peaminister Mark Carney hoiatas Davosis Maailma majandusfoorumil peetud kõnes, et praegune maailmakord on läbi elamas murrangulist ajastut, mida iseloomustab reeglitele põhineva süsteemi hääbumine. ,,Me oleme keset murrangut, mitte üleminekut.“ USA poolt väärtuspõhise demokraatia hülgamine tekitab ülemaailmset ebakindlust ja muret NATO tuleviku pärast, millele Eesti riigi julgeolek ja kaitse toetuvad.
Eesti valitsusel on kriisi puhul kodanikele mõeldud teavitusportaalid: kriis.ee; kriis.ee/en; olevalmis.ee ja juhised otsese sõjalise ründe puhul olevalmis.ee/en/military-conflict
Kevadel osalevad EKN ja teised üleilmsete eestlaste keskorganisatsioonid (ÜEKN) strateegilise kommunikatsiooni koosolekutel Eesti valitsuse esindajatega. Iga viies eestlane elab väljapool Eestit. Kriisi puhkemisel on Eesti diasporaal tähtis roll, milleks peame olema valmis.
Elagu Eesti Vabariik! Slava Ukraini!
