Mattiast me esialgu ei näinud. Üritus oli väljakuulutatud kui „Luubi all: naised muusikas“ ning oli ka juhtumisi rahvusvaheline naistepäev. Külaline Haldi, kes huvitatud 1970.-1980. aastate kodumaa ja väliseesti muusikast ja eriti naisartistidest, sai kohtuda ja vestelda just sel ajal Torontos tähelendu teinud Lindau pere kolme vanema lapse Reeda, Rosemarie ja Elleniga ehk ansambliga „Lindau õed“.
Oma avasõnas lasi VEMU peaarhivaar Piret Noorhani lendu varajase teadaande, et tänavu 1. novembril on kupletist Olaf Kopvillemi 100. sünniaastapäev, mida tähistatakse konverentsi ja muu huvitavaga. Muusikahuvilised – püsigem lainel ja pidagem meeles.
Esimene laulja, kellest tuli laval istuvate naisteringis juttu, oli Marju Kuut (1946-2022). Hiljem tuntud kui Marju Marynel Kuut ja ka Maryn (E. Coote) – eesti džässilaulja, muusikaprodutsent ja diskor. 1965. a. nimetas džässiajakiri „Down Beat“ teda Nõukogude Liidu parimaks džässilauljatariks. Ta oli oma ajast eest ja ainulaadne. („Ta ei jäljendanud ega kopeerinud, ta oli,“ kirjutas Sakala, 9. dets. 2025.) Võib-olla selle tõttu olid paljud tolleaegses Eestis arvamusel, et „aga ta ei pea ju viisi....“. Džäss võis esialgu olla ehmatav, kuid teistele silmapilkselt lummav.
