Õnneks peavoolumeedias on olemas tollele tavainimesele lava, millel saab oma arvamust esitada. See on lugejakirjade rubriik. Et selles ilmuda, peab lehetoimetus olema kindel autori isikus, midagi, mis on paljudes interneti-kommentaariumites võimatu. Ning otsa, toimetusel on õigus kirja kas lühendada või toimetada. Vähemalt ajalehele kirjutamine annab ehk mõnele hingele rahu, et sai südamelt raskuse ära, vaimsest koormast lahti. Isegi kui kiri ei ilmu.
Vox populi tähendab rahva häält. Mida ajalooliselt alati ei ole lubatud lasta valla. Kuna tihti oli ja on rahva hääl võimuvastane. Ehk enimlevinud avalik sõnavõtuvorm sündis Inglismaal, Londoni Hyde Pargis, kus võimud lubasid nö seebikastile astuda ja kõnesid pidada. Tavaliselt olid need poliitilised protestid, kuid laimu ja vägivaldsete sõnadega oratsioonid olid keelatud. Trükis saame avaldada arvamusi tänu 18. sajandi ameerika ajakirjandusele. Uue maailma demokraatia hällis ilmusid toimetajale kirjutatud lugejakirjad. Neid loeti ja kommenteeriti omavahelistes vestlustes, ajalehed said aru nende väärtusest. Möödunud sajandi alguseks olid nad juba kanda kinnitanud juhtkirja või arvamuste, kommentaaride kõrvale.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
