Vaat see naat, emakeeli arilik siniliilia on siia maale sattunud peamiselt slaavi riikidest, kuigi seda kaunite kellakujuliste õitega umbrohtu leidub ka Türgis, Kaukaasias. Ep tia, miks just Siber sattus ladinakeelsesse taksonoomiasse. Ehk vohab ta seal kõige kaunimalt? Kuna siniliilia on esimesi kevadekuulutajaid taimeriigis, nigu on ka võililled – mis võivad ju kollase merena ka ilusad olla – siis võib-olla selle tõttu mujal tast suurt nummert ei tehta.
Kut siin peetakse seda invasiooniliseks taimeliigiks. Just nigu ajalooliselt slaavlased ise – vaadake ainult kuidas venelased nüid juba mitu ead aastat on suguvendi ukrainlasi püüdnud vallutada. Ning soovitatakse, mitte nigu kodumaal tehakse (lugesin rakendusest, et seal on siniliilia osa igapäivasest, ilutaimeks, kes on ajusalt naturaliseerinud. Kut seda peab niitma, enne kui õied seemendavad, nende kaudu on levik kiire, võib muru üle võtta) neid kohe juurtega välja rookida.
Minusugune näss pakub kevadeti naabritele meelelahutust. Mitu korda päivas kõmbin risti-rästi kummargil üle majaesise murulapi, teraselt silmitsedes igat kuupsentimeetrit. Käpus ämber ja aiakahvel, millega juurin võililli välja. Vaat, neid ei tohi niita. Nende juured kasvavad võimsaks, levivad nii, et inämp pole mõnel naabril rohulibletki järgi. Ju neile ei lähe korda, et peaks inglaste tenniseväljaku moodi olema see rohelus.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
