Hans Šveitsist tutvustas teistele Silvia Rannamaa raamatut „Kadri. Kasuema“, mis oli talle väga meeldinud. Raamat on kirjutatud Kadri päevikuna. Kadri ema on surnud ja Kadri jääb pikkadeks aastateks ilma ka oma isast, kes läks sõtta, kui Kadri oli alles väike tüdruk ning jäi pärast seda kadunuks. Kadri pidi elama oma vanaemaga. Vanaema oli Kadrile nii ema kui ka isa eest. Kuid äkitselt Kadri vanaema haigestus ja suri. Õnneks on tüdruku isa lõpuks üles leitud ja leinav Kadri saab kolida kokku oma isa ja tema uue abikaasa Ginaga, kellest saab talle kasuema. Kadri pannakse internaatkooli, nii eraldatakse ta oma sõpradest, koolist ja kodust.
Elu internaatkoolis osutub palju raskemaks kui elu kodus. Kadri kohtub oma endise klassivenna Entuga, kellega Kadril seostuvad ainult halvad mälestused, sest see narris Kadrit. Õnneks saab Kadri koolivaheaegadel kodus käia. Ta saab endale kasuõe ja on väga õnnelik. Internaadis heidab Kadrile silma kooli nägusaim noormees Sven Purre. Kadri kavatseb Sveniga kaasa flirtida ning peab samal ajal intiimset kirjavahetust oma endise koolivenna Urmasega. Urmas aitas Kadril varasemalt pääseda Entu kiusamisest. Samaaegselt kasvavad ka Entu tunded Kadri vastu üha tormilisemaks. Ühel õhtul pärast kontserti satub Kadri kuritegeliku kamba kätte, kus tuleb talle appi Entu, keda pussitatakse. Kadri on Entule väga tänulik ja raskete haigusnädalate jooksul nad lõpuks lepivad. Kuid elu pole Kadri jaoks kunagi õiglane olnud, Entu sureb ning Kadri saab juurde veel ühe inimese, keda leinata.
Raamat õpetab aru saama, et kõik inimesed on erinevad ja teevad vigu, kuid siiski peame püüdma neid mõista ja neile andestada.
Kui kellelgi on hundiisu, on ta väga näljane ja tal on suur isu. Raamat meeldis Gretale väga, sest sai palju huvitavat teada loomadest ja ka loodusfotod raamatus olid väga ilusad.
Greta Prantsusmaalt tutvustas seejärel teistele Fred Jüssi raamatut „Rebasetund“ ja luges ette peatüki hundist. Saadi teada hundi erinevaid nimetusi: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem, susi, lambavaras, kõrvekutsikas jt, samuti kus hundid elavad, mida söövad. Üllatav oli kõigile, et hunt ei toitugi ainult lihast, vaid sööb ka seeni ja võib janu kustutada arbuusiväljadel arbuusi süües. Kui kellelgi on hundiisu, on ta väga näljane ja tal on suur isu. Raamat meeldis Gretale väga, sest sai palju huvitavat teada loomadest ja ka loodusfotod raamatus olid väga ilusad.
Heidi oli seekord lugenud inglisekeelset raamatut „The Mega Complicated Crushes of Lottie Brooks“. See päevikuvormis raamat 7. klassi tüdrukust ja tema tegemistest võlus Heidit.
Pärast raamatute ettelugemist ja arutelu rääkisid noored, mis vahepeal oli juhtunud ja mida nad olid teinud. Hans oli leidnud endale elektrikutöö, mida ta pärast 9. klassi lõpetamist õppima hakkab. Ta hakkab käima neli päeva tööl ja ühe päeva koolis. Greta rääkis põhikooli eesti keele lõpueksamist, mille ta Eestis just äsja oli väga hästi sooritanud. Ta kirjeldas teistele erinevaid ülesandeid, mis eksamil teha tuli: 2 lugemisteksti erinevate küsimustega, 200-sõnaline kirjand alustekste kasutades rändamise teemal, erinevad eesti keele harjutused (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid, võõrsõnad, eesti keele käänded jne). Räägiti veel, millal kellelgi kool lõpeb ja millal Eestisse saab suvel minna ning kokku saada, samuti raamatuaasta piltvaiba tikkimisest ja KESKUSe avamispidustustest augustis Torontos. Kõik pidid tegema ka oma raamatute nimekirja lugemismaratonile esitamiseks. Juttu jätkus pikalt ja raamatuklubi „Nublu“ kohtub kindlasti ka edaspidi.
