Kõige värskemad näited: ööl vastu pühapäeva tuvastati Läti õhuruumis tundmatu mehitamata õhusõiduk ehk droon, mis sisenes Valgevene kohalt ning lendas üle Läti Venemaale. Seda nädalapäevad pärast teise drooni plahvatamist Läti territooriumil, Rezekne naftabaasi läheduses. See intsident viis Läti kaitseministri tagasiastumiseni ja mõni päev hiljem valitsuse langemiseni, olles vaid osa sealsest poliitilisest skandaalist, aga paljude hinnangul mõjutav tegur.
Pühapäeval leiti ka Leedus allakukkunud droon. Teisipäeval tulistas Rumeenia NATO hävitaja Eesti kohal, Põltsamaa linna lähistel alla Ukraina drooni. Kolmapäeval oli taas kord käes Leedu õhuruumi tungimisel. Ning see oli kõige tõsisem juhtum, kuna jällegi tänu Valgevene piiri ületanud droonidele suleti Leedus Vilniuse lennuväli. Peaminister ja president varjusid ning Leedu parlament Seimas evakueeriti. Juhtum oli esimene kord kui NATO riigis, pärast Venemaa rünnakut Ukrainasse, pidid riigijuhid võtma selliseid samme. NATO hävitajad olid Valgevene piiril õhus, aga droone ei tabanud.
Tõenäoliselt on tegemist mõnel juhul pette- või luuredroonidega, saadetud õhukaitsesüsteeme petma. Kuna Eesti õhuruumi sisenes Ukraina droon, siis võib arvata, et Venemaa õhutõrje ja droone juhtivate arvutisignaalide segamistegevus mängis olulist rolli. Juhtumid on leidnud ka Põhja-Ameerikas kajastamist, nii teravdades jubagi pingelist globaalsete murede lahendamise võimetuses olevat õhkkonda.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
