Järjekordne igakevadine VEMU tuluõhtu rõõmustas kireva seltskonna, maitsvate ukraina roogade, päevakohase sisuka kõne ning vapustava andeka ukraina-eesti pianisti etteastega.
Võiks öelda, et tänavune VEMU tuluõhtu õnnestus igati. Kohale oli tulnud üle 80 inimese, kes enne saali siirdumist nautisid vahuveini ja Baby Point Lounge’i poolt valmistatud suupisteid – muuseas ka liha- ning hapukapsatäidisega knyshe ehk piklikke ukraina praepirukaid.
Tartu College’is oli sagimist olnud juba hommikust saati. VEMU oli nimelt löönud maja uksed varakult valla igakevadise Doors Open linnafestivali raames. Ülelinnalise festivali teemaks oli tänavu meile äärmiselt sobiv ,,The World in the City“. Eriprogrammiga demonstreeriti eesti ja ukraina rahva sõprust, mida on kujundanud sarnane traagiline ajalookogemus. Sai vaadata näitust sõjas hukkunud Ukraina üliõpilastest ning stand up koomik Olga Loitsenko Rakverest ühendas jõud oma Ukraina-Kanada kolleegi Alex Kotsykiga. Koos uuriti, kuidas huumor aitab sõjatraumaga hakkama saada. Toimus kolm stand up setti ja arutelu.
VEMU tuluõhtu piletist läks 25 dollarit Ukraina toetuseks, ülejäänuga toetati ajaloo väärikat hoidmist VEMU arhiivihoidlates, mis lähevad praegu suurremonti. Viimasest remondist on möödas 16 aastat ning uutele materjalidele ei jätku enam ruumi. Lisaks on ilmnenud ohustavaid lekkeid ja temperatuuri- ning niiskustingimuste ebasobivaid kõikumisi. ,,Need pole väikesed ebamugavused, vaid ohustavad otseselt meie kultuuripärandi säilimist,“ kirjutab VEMU ja niisiis algab eeloleval suvel suur renoveerimine ja ümberehitamine arhitekt Alar Kongatsi ehitusprojekti järgi.
Kui rahvas oli saali kogunenud ja uhkelt kaunistatud laudades istet võtnud, ütles alustuseks tervitussõnu VEMU juhatuse nimel selle president Tiit Romet. Tema järel sai sõna VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, kes tunnistas, et on vahel tundunud, et jõud hakkaks justkui otsa saama, seda just suurte ja raskete otsuste ja suurte plaanide ees, kui küsid endalt ,,Kas minna edasi või valida mingi kõrvaltee?“ Edasiminekuks on vaja kirge, kuid kui kirg ei muutu pühendumuseks, on sellest vähe. Õnneks on 17 aastat tagasi loodud VEMUl endiselt palju toetajaid, abikäsi ning südameid. Selle, suurima väljaspool kodumaad oleva eesti materjalide hoidla vundament sai Tartu Instituudi näol loodud juba 55 aastat tagasi ning on tõeline monument väliseestlusele, nagu on öelnud Elmar Tampõld. Lisaks võimsatele kogudele on ka 76 VEMU üritust aastas selle tõestuseks. Ja vastu oodatakse meilt kõigilt jätkuvat kaasalöömist ja toetust.
Tuluõhtu teema pani paika elu ise. Nimelt jõudis mai lõpus Ontariosse Kanada-Eesti parlamendirühm, mida juhtis ajakirjanik, sõjaväelane (reservkolonel) ja poliitik, aastast 2023 XV Riigikogu liige Peeter Tali. Parlamentäärid osalesid ka VEMU tuluõhtul. Kuna samal ajal sai vaadata näitust „Unissued Diplomas“ sõjas elu kaotanud Ukraina tudengitest, ei pääsenud tuluõhtugi Ukraina ja julgeoleku-teemadest. Peeter Tali ülevaade julgeolekupoliitilisest olukorrast oli esitatud temale isikupärase vaimukuse ja muhedusega. Loodetavasti võtavad külas olnud poliitikud tõsiselt Piret Noorhani sõnu: ,,Me ootame teilt ei midagi vähemat, kui maailma parandamist.“
Õhtu peakõneleja Peeter Tali on Eesti 200 fraktsiooni liige ning julgeolukuekspert. Keskmise eestlase jaoks on tuttavad tema hääl ja tabavad kirjeldused vabariigi aastapäeva kaitsejõudude paraadi kommentaatorina. Toronto piirkonnaga on tal ammused seosed, kuna käis Camp Bordenis 23 aasta eest inglise keelt lihvimas. Ta mainis kõnepuldist mitmeid meie ühiskonnast kadunud isikuid, kellega tal oli õnn tutvust teha. Kõneleja väljendas tänu kõikidele väliseestlastele, muuseas tänu kellele ,,oleme õppinud, kuidas olla inimene, hooliv, teha äri, olla vaba.“ Huumori viljeleja ja austajana tsiteeris Tali mitmel korral Olaf Kopvillemit ehk meenutas tema kupleede tekste.
Geopoliitiline malelaud
Tali andis tabava ülevaate Eesti suhetest suurnaabriga läbi aegade. „Kahjuks jääb Venemaa ikka Venemaaks, isegi võis praetult.“ Alates Liivi sõjast ja Ivan Julma valitsemisest on kogu aeg olnud üks suur mure. Pärast taasiseseisvumist arvasime, lootsime, et sealpool piiri on ka maailm muutunud nagu mujal, kuniks KGB võttis võimu. Putinil on õnnestunud nimelt tuua Tali sõnul kurjategijad Kremlisse; seda polevat varem kunagi olnud.
„Putini režiimi mõtteviis ja käitumine on segu Bütsantsi salakavalusest, mongolite julmusest ja agressiivsest brutaalsusest, sovjettide minnalaskmisest nõukogude, pärisorjade alandlikkusest, igatsusest tugeva käe järele ja juhi isikukultusest. Putini võimustruktuur on sama triibuline nagu liha, mis koosneb silovikidest (FSB ja sõjaväeohvitserid), korrumpeerunutest, kurjategijatest, kleptokraatidest ja oligarhidest,“ võttis kõneleja kokku.
Üks paljudest õõvastavatest faktidest on, et ainult 10% Venemaa inimestest olevat välismaal käinud. Ajud on kahetsusväärselt otseühenduses telemastidega ning Kremli ambitsioonid on suured – taastada Vene impeerium, toetudes autoritaarsetele liitlastele – Hiina, Iraan ja Põhja-Korea.
Pole tähtis, keda ja kuidas vastandada – noori vana vastu, mehi naiste vastu, luterlasi õigeusklike vastu, tatarlasi venelaste vastu, konservatiive liberaalide vastu – peamine on vastandumine ja konflikti õhutamine.
„Strateegilisel tasandil püüab Putini Venemaa tekitada lõhesid rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitlasriikide vahel nagu ÜRO, ROK, Euroopa Liit ja NATO. Soovitud tulemus on ühtsuse ja koostöö lõhkumine ning otsustusprotsesside aeglustamine või lausa halvamine. Operatiivsel tasandil on eesmärk tekitada lõhesid riikide vahel kindlas piirkonnas või sõjateatris või lõhestada sihtriigi elanikkonda. Elanikkonna lõhestamise ehk „inimmaastiku kujundamise“ eesmärk on külvata umbusku riigi juhtkonna, riigiaparaadi ja tavakodanike vahel. Pole tähtis, keda ja kuidas vastandada – noori vana vastu, mehi naiste vastu, luterlasi õigeusklike vastu, tatarlasi venelaste vastu, konservatiive liberaalide vastu – peamine on vastandumine ja konflikti õhutamine. Kremli eesmärk on leida praod ja paisutada need ületamatuteks lõhedeks. Venemaa toetab nii äärmusparempoolseid kui ka äärmusvasakpoolseid liikumisi,“ tõi kõneleja välja.
„Putin ja tema autoritaarsed liitlased ei talu ühtsust, solidaarsust ega koostööd. Seetõttu peame tegutsema ühiselt, et kaitsta oma väärtusi ja Euroopa vaba eluviisi. Kaitsma oma inimesi. Peame olema otsustavad ja julged,“ lisas Tali.
Peeter Tali lõpetas koosviibimise rõõmsa jätkamise lainel Kopvillemi kuplee ridadega: „Kui katsuks kõike kirjelda, see laul ei saakski valmis. Ma lahkusin, kui seltskond saagis elutoas palmi. Ja kaminas üks külaline jõuluvana hüüdis, akvaariumist üks spinninguga kuldseid kalu püüdis.“
Maitsvate söögikäikude vahel võttis ka sõna eestlaste ja ukrainlaste sõber Rob Zeidler. Ta on neli korda käinud Ukrainas abi viimas ning sügisel läheb taas. Tema Saksamaal sündinud ja sealt põgenenud isal ei olnud illusioone punavägede suhtes ning Robertil ei ole neid ka praegu Vene režiimi osas. Ta julgustas inimesi EKNi abil loodud annetamise süsteemi kaudu lahkelt panustama žguttide (tournequets) muretsemiseks Ukrainas sõdijatele, kellest üks iga kaheteistkümne seas on amputeeritu. Üks vabatahtlike organisatsioon, millega ta koostööd teeb, on Vancouveris alguse saanud ,,Save the Ukrainian Soldier“.
Klassika kõige kiuste
Järgmisena astus klaveri taha Eestist külla saabunud noor andekas muusik, ETV saate „Klassikatähed“ 2025. a võitja, pianist Havryil Sydoryk. Sõda katkestas noormehe õpinguvõimalused Ukrainas ja ta kolis koos kunstnikust emaga esmalt Pariisi ja seejärel Eestisse, kus õpib MUBAs. 17-aastasena vallutab Havryil juba kontserdilavasid. Noormees on kolme aastaga õppinud ka eesti keele väga hästi ära. Kui Bibliograafia Klubi naised küsinud, kuidas see võimalik on, oli vastuseks: ,,Järjekindlus.“
Estonia tiibklaveril esitas Havryil Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga B-mollis BMV 868, kogumiku ,,Hästi tempereeritud klaviir“ esimesest vihikust ja Ludwig van Beethoveni klaverisonaadi nr 26 Es-duur, op. 81a (,,Les Adieux“). Viimane teos koosneb kolmest osast: ,,Hüvasti“, ,,Puudutus“, ,,Jällenägemiseni“. Järgnes Havryili enda loodud ,,Arabesque“ ning lõpetuseks Chopini skertso nr 4. Kellel on enam huvi jälgida Havryili tegemisi, siis Eesti Rahvusringhäälingu ETV lehel leidub palju huvitavaid saateid, k.a. Klassikatähtede saadete võistlusvoore (eeter.err.ee/k/klassikatahed).
Lõpuks tänas Tartu College’i mänedžer Linda Karuks kõiki, kes panustasid imeliselt kordaläinud tuluõhtu õnnestumisse, k.a. Estonian Music Week’i eesotsas Sebastian Buccioniga, kes korraldas Havryili Kanadasse tuleku ja kontsert-esinemised Torontos ja Ottawas.
Baby Point Lounge’i koduste roogade ja vastutulelikkusega tegi VEMU tutvust juba 2022. a. tuluõhtul. Oma järjekordse õnnestumise tipuks pakuti magustoiduks sooje magusaid nalesnyky’d ehk õhukesi täidetud pannkooke.
Suur aitäh kõigile, kes toetavad arhiivi kui tegevuste vundamenti ja muuseumi uut hoonet – meie tulevikku ning peavad seeläbi meeles ka igikestvat vabadusepüüet ja ajalugu ning nende mõlema hoidmist.
