Olga kasvas üles Rakveres ja lõpetas sealse Reaalgümnaasiumi. Ta on vene-ukraina päritolu ja kuigi kodune keel oli vene keel, omandas ta juba lasteaias eesti keele, milles kulges ka tema edasine haridustee. Ta saavutas bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist klassikalise filoloogia alal, järgnes magistrikraad Tallinna Ülikoolist kirjaliku tõlke alal (eesti-inglise, inglise-eesti, vene-eesti). Ta astus ka samas ülikoolis lingvistika doktorantuuri, ent doktoritööga läheb veel natuke aega.
Kuni 2019. aastani elas Olga Tallinnas, töötas vahepeal Integratsiooni Sihtasutuses ja siirdus siis uute võimaluste otsingul Working Holiday viisaga Austraaliasse Melbourne’i, kuhu jäi viieks aastaks. Ta saavutas õpetaja paberid ja õpetas lastele inglise keelt, kuni saabus Covidi aeg, mil töö iseloom muutus täielikult: ta asus tööle haiglasse, kus jälgis maskide kandmist jm. tollele ajale iseloomulikku, ning hiljem töötas ka radioloogia vastuvõtus.
Juba Eestis oli Olga hakanud tegelema stand up komöödiaga Comedy Estonia raames, milleks ka Austraalia pakkus häid võimalusi: Melbourne saigi valitud selleks, et seal toimub rahvusvaheline komöödiafestival, kuhu tulevad kokku koomikud üle maailma. 2021.a. esines ta seal koos kahe teise koomikuga ning hakkas koos ühe kaaskoomikuga produtseerima. Ta tegi improviseeritud kohtingushow, mis andis talle suurepärase esinemiskooli. Olga leiab, et just inglise keeles on kõige kergem komöödiat teha. Austraalias on festivalid aastaringselt populaarsed, nii tekkis ka esinemispaiku ja 2022.a. hakkas ta oma show’sid tegema, tegeledes sellega mitu aastat. Melbourne’is esines ta ka Eesti päevadel.
2024.a. naases ta Eestisse, kus asus õpetama Vabaduse Koolis Ukraina põgenike lastele inglise keelt.
Möödunud aasta septembris saabus Olga jällegi Working Holiday viisaga Torontosse, kus peatub Tartu College’is ning tegeleb, nagu loo alguses öeldud, päris mitme asjaga, hetkel aidates VEMUl arhiivi pakkida ja kolida. Samuti tegutseb ta hooajalise töötajana Casa Loma juures, aidates kaasa Halloweeni, jõulude jm. üritustega, ees on ootamas suvised kontserdid. Lisaks õpetab ta interneti teel eesti keelt Eestis elavatele inimestele, kelle seas on nii ukrainlasi kui teistest riikidest tulnuid.
Aga see pole veel kõik. Et ots-otsaga kokku tulla ja ära elada, käib Olga aeg-ajalt ka sarjade-filmide võtetel ning veel üht korterit koristamas. Ta jõuab seda kõike, kuna on hästi organiseeritud ning tegevused on jagatud erinevate nädalapäevade peale, et hoida ära kattuvust. Kuid ta ei häbene, et vahepeal on olnud vaja kasutada ka toidupanga abi, mis on suurepärane võimalus. Ennast iseloomustab ta kui ööinimest, kes vajab palju kohvi, sest võib juhtuda, et magama saab alles kell 3 öösel ja juba kl 9 hommikul on vaja tõusta.
Olga tunneb rõõmu, et tal on tekkinud oma show’ga Second Language Comedy esinemisvõimalusi – lisaks VEMU üritustele ka korra kuus ühes baaris nimega Dystopia, mille omanik on läti juurtega ja juhib õhtut. Olga etenduses on ka eesti keel esindatud – seal nimelt tehakse nalja ühe sõnaga.
Võrreldes elu Austraalias ja Kanadas leiab Olga, et siin on ehk rohkem variatiivsust teha erinevaid asju, kuigi on raske võrrelda, sest Austraalia periood sattus suuresti Covidi aega. Kanada loodus sarnaneb enam Eestiga, ning küllap pakub suvi ka võimalusi linnast välja saamiseks ja matkamiseks.
Kanadasse saabudes polnud Olgal palju teadmisi siinse eestlaskonna kohta, üürides algul tuba erinevates kohtades, ent siin olles kuulis ta just eelpoolnimetatud lätlaselt Tartu College’i ja VEMU kohta ning tuli Keelekohvikusse, kus ka sidemed tekkisid, ning tänu sellele tunneb ta end siin väga koduselt. Võib siis ka öelda, et Tartust Tartusse – olles Tartu Ülikooli patrioot, mida soovitab suurepärase õppimiskohana kõikidele noortele, on siis hetkel kodu- ja tööpaigaks teisel pool ookeani asuv Tartu.
