VEMU 2025./26. tegevushooaeg lõppes suure ja ilusa krooni asetamisega. Viis aastat mõttest kogumise ja korrastamise ning vormistamiseni väldanud näitus ,,Kanadas kasvanud. Lapsepõlv ja noorus Kanada eestlaste mälestustes“ avati Tartu College’i saalikorruse seintel koos väiksema dokumentaal-kunstinäitusega Port Arthur Ontario Kungla laagri teemadel. See oli VEMU 36. üritus tänavu.
Mõlemad näitused on juba olnud ja on ka samaaegselt üleval Eestis. ,,Kanadas kasvanud“ alustas turneed Annelinna raamatukogus Tartus ja on nüüd Tartu Ülikooli Lossi tänava õppehoones. Kungla laagri näitus oli möödunud suvel ESTO raames Tallinna Raekoja platsil Kehrwiederi kohviku seintel.
Kesknädalal, 4. juunil kogunes mõnus rahvahulk tähistama meie kogukonna võrsumise tallele panemist. Minevik kui kasvulava, millest on sirgunud meie praegused õpetajad ja tegusad ühiskonnaliikmed ehk noorus, nii nagu eestlased Kanadas seda on kogenud eelmisel ja nüüdsel sajandil. Sel kasvamisel ja kogemisel on palju tahke ja variante, sellest ka näituse suur teemadejaotus, mida edaspidi loodame lehes täpsemini tutvustada.
Avaõhtuks olid Tartust kohale saabunud Eesti Kirjandusmuuseumi juhataja Piret Voolaid ning folklorist Liisa Nurme, kes koos VEMU peaarhivaari Piret Noorhani ning Astrid Tuisuga on kokku kuraatorite nelik. VEMU poolseteks abilisteks olid Kati Kiilaspea, Keila Kopvillem ja Maiki Müürsepp.
Näituse peategelasi ehk muljetajaid oli lõpuks pea 20 ringis, kellest paljud olid ka avamisele kohale jõudnud ning kolm neist laval kuraatori küsimustele vastasid. VEMU ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldasid nimelt 2021. a koolipärimuse kogumisvõistluse Kanada eestlastele. Näituse aluseks ongi peamiselt kaastööd, mis laekusid nii tänastelt õpilastelt kui ka varem eesti koolis õppinud ja/või töötanud inimestelt. Kogumisaktsiooni jooksul talletatud lood lisavad näitusele inimlikku mõõdet. Kogumisaktsioon ja näitus on pühendatud Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide kauaaegse juhi Edgar Marteni (1920—2020) mälestusele.
Käsi püsti: ,,Kohal!“
Õhtu avasõna ütles Piret Noorhani. Ta võrdles mõningaid hetki oma lapsepõlvest Eestis sellega, mida siin esialgu täheldas: nt et lapsi südalinna tänavail tihti ei näinudki. Ta mäletab ka, kuidas ühed lapsevanemad rääkisid, et panid täienduskooli järgselt autos lapsele tuduriided juba selga, sest koju jõudes oli laps juba sügavas unes. See hetk peegeldas kogu pere pingutusi ja pühendumust.
Piret Voolaid on lõpuks Kanadas! Liisa Nurme ka! Esimest korda! Ja kolmapäevaks oli neil juba 10 intervjuud tehtud. Lisaks Niagara (nõiakära) joa avastamisele. Nüüdseks on nad mõned päevad Ehatares vestlemas ja pärandit kogumas. Me kõik oleme pärandi- ja keelekandjad. Mõnel on kaasas suurem reisipaun ja settinud mälupildid. Kõigi killud on kallid.
Tartu kuraatorite sõnul väärib see näitusematerjal kaante vahele panemist. Vaatame, mida VEMUga sõlmitud koostöölepingust veel sündida võib. Igal juhul on järgmise kogumisaktsiooni teemaks vananemine.
Piret Voolaid kutsus kõiki külla Kirjandusmuuseumisse, kus raamituna vaatab kaitsvalt teda oma viimased elupäevad Torontos veetnud Richard Antik. Antik töötas ja hiljem juhatas Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu, millest sai Eesti Kirjandusmuuseum.
Kirjandusmuuseumi moto sobib ka näituse ja meie siinse kogukondliku tegevuse juurde nagu valatult: „Minevikku mõtestades kujundame tulevikku.“ Tartu College’is avatud näitusel, mis on üleval septembri keskpaigani, on suur väärtus nii siin kui sealpool suurvett. Ta on võrdselt kahes keeles, iga tahvli alumine pool on tõlgitud rahvusvahelisse keelde. Kujundajakäsi oli Martin Mileiko (Profimeedia) ning toetaja Eesti Teadus- ja Haridusministeerium.
Näituse esimesest peatusest Eestis saab lugeda ja vaadata liikuvat pilti siit > https://kultuur.err.ee/1609970225/annelinna-raamatukogu-naitus-tutvustab-kanada-eestlaste-lapsepolvemalestusi
Sillaoru uduloor
„Omal ajal elas Põhja-Ontarios piisavalt palju eestlasi, et luua Eesti lastele mõeldud suvelaager nimega Kungla. Esimene laager toimus 1962. a Port Arthuri Eesti Seltsi Sillaoru talus, mis asus Oskondaga jõe ääres Shabaqua Cornersi lähedal,“ kirjutas Eesti Elu 16.07.2025, kui näitus avati Tallinnas Kehrwiederi kohvikus ESTO raames. Sillaoru taolisena eksisteerib nüüd vaid Thunder Bay eestlaste ja sõprade klubi liikmete kirjeldustes ning nendest lõi tsüanotüüpia fotoekspositsiooni Port Arthuris sündinud ja nüüdseks 30 aastat Tallinnas elanud Elle Palumäe. Tema on näituse kunstnik, kujundaja ja kuraator ühes isikus. Tartu College’is tutvustas näitust Superiori suurjärve kallast kunagiseks koduks pidanud sõpru kokku kutsunud Maimu (Palumäe) Mölder, kunstniku õde.
Teosed on valminud tsüanotüüpia (cyanotype) ehk raua-sinitrükis. See on fotoprotsess, kus kujutis ilmutatakse paberile rauasisaldusega kemikaalide ning ultraviolettvalguse koostöös. Tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal.
Ajalooliste fotode autor on ei keegi muu kui Evald (Tommy) Tomson, kellele väga meeldis külastada ja õnneks ka fotojäädvustada Põhja-Ontariot.
Tulge näitustest innustuma ja oma mälestusi edasi ilmutama!
