Subscribe Menu

Volli veste: Tihhotoomia

Üllatan vahel ennastki, mitte ainult teisi. Tuli ette neid ridu alustades, et juba teist nädalit järjest kirjutan spordist. Ning minu sportlemine on kauges möödanikus. Ju see patseerimine on terviseks, aga egas ta muud põle, ku samm, samm ja siis veel samm. Ei rühi kellestki mööda ega lidu seierite võidu paigast paika. Ega looda poodiumil seista, loorberid ümber kaela. See nigu noorte värk.

Vabarna Volli

Ärge nüid must valesti aru saage. Mõni vanur sörgib meil pargis igal ommukul. Küll aeglaselt, aga paneb keha proovile. Kik on suhtumises. Minule meeldis omal ajal meeskonnasport. Maadligi küll, aga kossut sai kangekaelselt mängitu, võrku taotu. Ja meeldis vutimeeskonnas olla. Selle kohta tahakski toriseda.

Mootsas eesti keeles on noorsandi järgi olemas mõiste fännama. Tähendab spordis pöidla hoidmist, oma kandi, linna, maa võistlejaid kas staadjunil või ekraani taga istudes üüetega toetamist. Kut amatöörspordi mõiste on vist olemas vaid koolides, sedagi ainult teismeliste õpilastega arvestades. ROK, mis on lümpialiikumist juhtiv organisatsioon, on kaua olnud korrumpeerunu. Ning kesse meist ei mäleta aegu, ku totalitaarriikide atleedid võistlesid ebaausalt, dopinguteproove, ku oligi, oli lihtne vältida. Nüid on lümpiamängudel ammu elukutselised miljunärid võistlemas.

Maailma kaunimas mängus, nii olla kuulus prasiilane Pele kirjeldanud jalgpalli, on enim miljunäre ku ühekski teises meeskonnaspordis. Vaadake vaid, kudas Euroopas on vutiliigasid. Ka siin mandril on jalgpall kanda kinnitanud. Ning sel nädalal algabki järjekordne maailmakarika võistlus.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more