EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder võttis kolmapäeval sõna sel teemal. Kuna jaaniöö on aastas ainus aeg, mil meie trikoloor lehvib katkematult, siis kutsub vaimulik meid üles keskenduma meie rahvuslipu tähendusele ja kohale. Kuigi arvamuse rõhk on suunatud tänasele Eestimaal valitsevale suhtumisele, peaksime ka Kanadas, õieti kõikjal, kus leidub organiseeritud eestlasi, peapiiskoppi kuulama.
Andres Põder üllatus ja kurvastas, tema oma sõnul, et kodulinnas Pärnus märkas ta vaid haruharva lipupäeval, 4. juunil sinimustvalget lehvimas. Küsides, kas on ehk süüdi meie ilmalik ühiskond, kas oleme unustanud neid väärtusi, mida 1884.a. lipu Otepääl õnnistamisel ja pühitsemisel rõhutati. Kas lipupäevad on kujunenud pelgalt rahvusromantiliseks rituaaliks? Rahvuslipp on „puutumatu väärtuste sümbol“. Põder lisab, et „tasub siiski otsida meie kalli rahvuslipu algset sõnumit – otsekui sõnajalaõit jaaniööl.“
Kunagises Kalevite kantsis paguluses ei korraldata enam Võidupüha märkivat aktust. Ning see on ju ometi meie riigi suurimaid pidupäevi. Kui poleks Seedriorul toimuvat Suviharja ei saaks Lõuna-Ontario kaasmaalased seda olulist jaanikuist rahvuslikku süsti.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
