See on tähelepanuväärne muutus. Möödunud aasta jooksul on Trump ähvardanud Taanilt Gröönimaad ära võtta, teatanud tuhandete Ameerika sõjaväelaste väljaviimisest Saksamaalt ja seadnud kahtluse alla NATO kollektiivkaitse põhimõtte – alliansi vundamendi, millele toetub ka Eesti julgeolek. Iga selline avaldus tekitas Euroopa pealinnades paanikahoo. Nüüd on paanika asendunud kaine arvestusega. „Mul on kõrini Trumpi pärast paanitsemisest,“ ütles üks kõrge NATO diplomaat Politicole. „Me peame seda tegema iseenda jaoks.“ Luksemburgi välisminister Xavier Bettel sõnastas sama mõtte diplomaatilisemalt, kuid mitte vähem selgelt: ta ei tulnud Ankarasse Trumpile meeldima, vaid vastutust võtma; kui asi taandub poosetamisele ja saabaste lakkumisele, siis selleks teda vaja ei ole.
Trump alustas rünnakuga, liitlased ei võpatanud
