Alkoholi tarbimine ja tervislik vananemine
Õlle, veini ja kangete alkohoolsete jookide tarbimine on paljude eestlaste eluviisi osa. Viimastel aastatel on lisandunud alkoholi mõjust tervisele uusi teadmisi, mille põhjal soovitatakse terviseriskide vähendamiseks varasemast väiksemaid alkoholikoguseid.
Kuni viimase ajani soovitasid Kanada tervisejuhised, et „madala“ terviseriskiga alkoholitarbimine tähendab meestele kuni umbes 15 standardjooki nädalas ja naistele kuni umbes 10 standardjooki nädalas. Üheks standardjoogiks loeti üks järgmistest:
* üks 355 ml (12 untsi) purk õlut;
* üks 150 ml (5 untsi) klaas veini; või
* 45 ml (1,5 untsi) 40% kangusega destilleeritud alkohoolset jooki.
Uuemad teadusandmed viitavad sellele, et täiskasvanutel võib juba rohkem kui 1–2 standardjoogi tarbimine nädalas suurendada terviseriske. Samas on mõõduka alkoholitarbimisega kaasnev üldine terviserisk siiski väike. Seetõttu leiavad mitmed tervise- ja toitumisvaldkonna organisatsioonid, et meestel võib alla kahe standardjoogi päevas või kuni 10 standardjooki nädalas ning naistel alla ühe standardjoogi päevas või kuni 5 standardjooki nädalas olla seotud üksnes vähesel määral suurenenud tervisetüsistuste riskiga. Sool põhinevad soovitused tulenevad meeste ja naiste keskmistest erinevustest keha suuruses ja koostises. Mehed on üldjuhul suurema kehaehitusega ning nende organismis on suhteliselt rohkem vett ja vähem rasvkudet kui naistel.
Eespool nimetatud soovitusi ületava alkoholitarbimisega kaasneb suurem risk kõrge vererõhu, südame isheemiatõve, insuldi, südame rütmihäirete, podagra, maksahaiguste (sealhulgas rasvmaksa ja maksatsirroosi) ning kurgu-, söögitoru-, rinna- ja jämesoolevähi tekkeks. Statistiliselt suureneb nende haiguste risk seda enam, mida suurem on regulaarne alkoholitarbimine.
Hiljutine Suurbritannias läbi viidud pikaajaline uuring, milles osalesid üle 60-aastased inimesed, näitas, et muidu tervetel eakatel, kes tarbisid alkoholi eespool soovitatud piirides või neist vähem, ei suurenenud üldsuremuse („kõikidest põhjustest tingitud suremuse“) risk. Seevastu neil, kes tarbisid alkoholi soovituslikest kogustest märkimisväärselt rohkem ning ka neil, kes tarbisid küll väikestes kogustes alkoholi, kuid kellel esinesid samal ajal tõsised terviseprobleemid, nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet või muud kroonilised haigused, suurenes üldsuremuse risk oluliselt.
Pärast tarvitamist imendub alkohol peamiselt peensoolest vereringesse, kust see levib kiiresti kogu organismi, sealhulgas ajju ja südamesse. Alkoholi molekuli väike suurus võimaldab sellel kudedesse kiiresti difundeeruda. Alkohol eemaldatakse organismist peamiselt maksa kaudu, kus see metaboliseeritakse. Alkoholi ainevahetuse kiirus võib inimestel märkimisväärselt erineda. Seda mõjutavad keha koostis, maksa talitlus, varasem alkoholitarbimise kogemus ning geneetilised erinevused, sealhulgas maksas paiknevate alkoholi lagundavate ensüümide variandid. Keskmiselt on alkoholi poolväärtusaeg ehk aeg, mille jooksul organism eemaldab umbes 50% tarbitud alkoholist, ligikaudu viis tundi.
Ägedate ehk lühiajaliste mõjude osas teavad enamik alkoholi tarvitanud inimesi, et alkohol mõjutab märkimisväärselt meeleolu, mõtlemisvõimet, füüsilisi funktsioone nagu tasakaal ja liigutuste koordinatsioon, samuti otsustusvõimet ja sotsiaalseid pidurdusmehhanisme. Need mõjud tulenevad alkoholi toimest ajule ning närviülekande- ja neuromodulatsioonisüsteemidele.
Tavaliselt põhjustab alkoholitarbimise algus, kui alkoholi sisaldus veres tõuseb, stimuleerivaid käitumuslikke mõjusid. Nende hulka kuuluvad pidurdusmehhanismide vähenemine, meeleolu paranemine ning tugevnenud õnne- ja heaolutunne.
Alkohol suurendab organismi üldist põletikureaktsiooni ning soodustab vedelikupuudust, kuna pärsib neerude võimet vett tagasi organismi imada. Pohmeluse ebameeldivad sümptomid on tõenäoliselt nende ja teiste alkoholi tarvitamise järel püsivate mõjude tagajärg.
Kui alkoholi sisaldus veres saavutab maksimumi ja seejärel hakkab langema, muutub alkoholi toime rohkem rahustavaks. Sõltuvalt tarbitud alkoholi kogusest võivad ilmneda ka halva enesetunde sümptomid, sealhulgas peavalu, iiveldus, naha õhetus ning ebameeldiv pohmelusetunne. Alkohol suurendab organismi üldist põletikureaktsiooni ning soodustab vedelikupuudust, kuna pärsib neerude võimet vett tagasi organismi imada. Pohmeluse ebameeldivad sümptomid on tõenäoliselt nende ja teiste alkoholi tarvitamise järel püsivate mõjude tagajärg.
Alkoholi tarbimine häirib und ja vähendab selle taastavat mõju. Samuti võib see mõjutada teatud südame-veresoonkonna haiguste raviks kasutatavate ravimite imendumist, mida eakatele sageli välja kirjutatakse ning muuta nende ravimite toimet, mõjutades veresoonte toonust, vererõhku ja südame talitlust.
Alkohol on ka oluline nn tühjade ehk toiteväärtuseta kalorite allikas. Näiteks annab alkohol umbes 7 kilokalorit grammi kohta. See on peaaegu kaks korda rohkem kui sama kogus energiat andvaid toitaineid, näiteks süsivesikuid või valke. Seetõttu on regulaarne alkoholitarbimine sageli oluline kaalutõusu soodustav tegur, eriti vanemaealistel.
Positiivsema poole pealt võib öelda, et alkoholi kasutatakse sageli nn sotsiaalse määrdeainena – mõõdukal tarbimisel seostatakse seda suurema lõõgastumise, vabamalt suhtlemise ja parema enesetundega. Alkoholi tarvitatakse sageli seltskondlikes olukordades ning seetõttu võib see aidata kaasa sotsiaalsete kontaktide tugevdamisele ning vähendada üksinduse ja sotsiaalse eraldatuse tunnet.
Inimesed, kes soovivad oma alkoholitarbimist vähendada, võiksid teha mõningaid muudatusi oma eluviisis. Näiteks võib alkohoolsed joogid täielikult või osaliselt asendada alkoholivaba õlle, alkoholivaba veini või alkoholivabade kokteilidega (nn mocktail‘id). Samuti võib loobuda alkoholi tarvitamisest tööpäevadel või kujundada harjumuse minna päeva lõpus jalutama või trenni, selle asemel et juua alkohoolset jooki.
Kokkuvõtteks võib öelda, et eespool kirjeldatud mõõdukas alkoholitarbimine avaldab terviseriskidele vaid vähest mõju, eriti muidu tervetel inimestel. Väikeste alkoholikoguste tarbimine koos üldiselt tervisliku eluviisiga, mis hõlmab tasakaalustatud toitumist ja regulaarset kehalist aktiivsust, on pikaajalise tervise seisukohalt suhteliselt väikese riskiga. Alkoholitarbimise piiramine ning mõõdukate koguste tarvitamine korraga aitab vähendada ka alkoholi lühiajalisi kahjulikke mõjusid. Sellest hoolimata avaldab üldise alkoholitarbimise vähendamine tervisele soodsat mõju ning seda võib soovitada kõigile vanemaealistele parema üldise tervise säilitamiseks.
Peter Tiidus, Ph.D.
Professor, Brocki Ülikooli kinesioloogia osakond
