Kontrastiks räägitakse raadios, et Helsingi toimib ilma kõrghooneteta – ei tea, ei ole aastaid Helsingis käinud.
Aga tagasi vaadates suvele võib küll öelda, et ilm oli sel aastal jahe. Aiapidajad ja põllumehed ilmselt rõõmustavad, sest teleuudistes on kuulda, et saak on tänavu hea. Eriti räägitakse hiigelkõrvitsatest.
Minu tänavune suveteatri saak oli samuti hea. Võlgnen tänu siinjuures Looduse Omnibussile, kavalasti nimetatud firmale, mis teeb suveteatrid kättesaadavaks ka neile tallinlastele, kes autot ei oma. Omnibussi silmapiir on aastatega laienenud: Eesti mõisate/laatade külastamisele lisaks tehakse tihti ka reise naaberriikidesse.
Kõige meeldejäävamad olid minu jaoks tänavu dokumentaaldraamad. (Kuulsin septembris Kirjandustänava festivalil, et selle uue žanri autoriks peetakse Merle Karusood.) Näiteks „Hõbe“ Kernu mõisa küünis. See on Piret Jaaksi kirjutatud näidend kolmest vist kõigile eestlastele tuntud nimest: helilooja Miina Härma, luuletaja Anna Haava ja laulja Aino Tamm. Ma ei teadnud, et need kolm olid sündinud samal aastal – 1864 – ja sõbrustasid omavahel. Näitlejad, kes neid mängisid, laulsid väga hästi ja mitmehäälselt – üks neist, Juuli Lill, on ooperilaulja – tema kehastas Aino Tamme. Teistes osades mängisid Riina Maidre (Miina Härma), Maria Annus (Anna Haava) ja õige mitmeks meesrolliks oli kehastanud Aarne Soro. Nii et õigel ajal meie oma näidend meie mineviku naissuurustest.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
