Muide, see pole tema esimene kord külastada Torontot ega ka Eesti Elu toimetust – 2025.a. kevadel viibis ta siin koos kaasõdedega korp! Amicitia juubeliüritustega seoses. Tookord astusid kõik kolm tudengit ka toimetusest läbi, kus sai tehtud intervjuu („Liisi, Anna ja Eliise tõid tervitusi kevadisest Tartust“, EE # 19, 16. mai 2025).
Nagu selgus, jättis just see külaskäik Anna Elisabethile, kes oli siis Tartu Ülikooli kolmanda aasta bakalaureuseõppe tudeng, ülihead muljed ja ta hakkas otsima võimalusi, kuidas siia õppima tulla. Aega mõnevõrra võttis, aga taotlused said positiivsed vastused ning 2. septembril, Torontot tabanud suure tormi päeval, saabus ta siia kohale. Eelmisel aastal oli tal Tartus magistriõppe esimene aasta, praegu Torontos vahetusüliõpilasprogrammi raames on käsil teine; järgmise semestri veedab ta aga Euroopa Liidu Erasmus programmi raames Berliini Vabas Ülikoolis. Siis läheb ilmselt veel aasta kodumaal magistriprogrammi lõpetamiseni.
Kokku on sel semestril Tartust siin õppimas neli tudengit, kes kõik elavad Tartu College’is ja tasuta, mis on väga suur toetus, arvestades suurlinna majutushindu. Kuigi elatakse eri korrustel, saavad nad omavahel tihti kokku.
Anna Elisabethi eriala on Eesti ajalugu, kuid Torontos võtab ta erinevaid ajalooaineid. Suulises ajaloos õpetatakse muuhulgas ka intervjueerimise eetilisi pooli ning kuidas seda rakendada uurimistöös. Tema jaoks kõige huvitavamaks aineks on Lähis-Ida 19. sajandi reisikirjad – see räägib orientalistidest, kes käisid neis maades. Kolmandaks aineks on Külm sõda – seda saab ta oma peaerialaga kõige enam siduda.
Juba esimesed koolinädalad on toonud kaasa palju lugemist – iga päev umbes paarsada lehekülge ja sisuliselt tuleb iga nädal lugeda läbi üks raamat. Magistriprogrammis pole tal küll eksameid, kuid on iganädalased seminarid, kus toimuvad arutelud, ja igas aines tuleb teha uurimistöö. Lugeda on mugav näiteks ülikooli raamatukogus, mis Anna Elisabethi jaoks sarnaneb mõnevõrra Tartu Ülikooli omaga.
Ühe aine uurimistööst kasvab hiljem välja ka tema magistritöö, teemaks Saksamaa eestlased – omaaegsed põgenikud ja nende järeltulijad (aastatel 1949-1989). Nagu teada, suundus suur osa eestlastest peale elu põgenikelaagrites Saksamaal edasi teistesse riikidesse, kuid neid jäi siiski ka sinna elama. Anna Elisabethi eesmärk on uurida, mis põhjustel nad Saksamaale jäid ega siirdunud edasi mujale, kuidas kujunes nende käekäik, missugune oli kultuuri- ja seltsielu jne.
Möödunud nädala Eesti Elus avaldas Anna Elisabeth ka vastava üleskutse, soovides ühendust inimestega, kes teda selles osas aidata võiksid. Temaga saab kontakti e-maili aadressil anna.elisabeth.benno@gmail.com
Iga infokilluke tuleb uurimistöös abiks – ja suuremamahulised uuringud loodab ta teha järgmise semestri jooksul Berliinis õppides.
Elu välismaal pole Anna Elisabethi jaoks täiesti uus kogemus – kuna tema vanemad on diplomaadid, on ta nende välislähetuste ajal kuni gümnaasiumi lõpetamiseni nendega kaasas käinud, ja ka tema gümnaasiumiharidus on saadud rahvusvahelises koolis inglise keeles.
Torontos õppimise ajal kavatseb Anna Elisabeth kindlasti ka korp! Amicitia tegevusest osa võtta, mis teda ka esmakordselt Torontosse tõi.
