Süüdi on killustunud olukord, kuna viis erakonda astusid valijate ette. See teadagi viib olukorrani, kus vähemushääled võidavad enamuse soovide vastaselt. Kuna süsteem, et enim hääli kogunud kandidaat triumfeerib, on vigane.
Võitjaks tuli kurikuulus Parti Québécois (PQ) erakond. Saavutades 59 parlamendi mandaati, seda aga vaid 28% häältest kogudes. Mis oli vähem, kui nad saavutasid kaotajatena viimasel seitsmel provintsi valimistel. Vähem kui 2007. aastal kolmandale kohale tulles. Aga nüüd pole neil enamusvalitsusest palju puudu, juhul kui mõni, nii nagu Kanadas hiljuti kombeks, otsustab kaotajate hulgast võitjate leeri astuda.
Uus peaminister Paul St-Pierre Plamondon väidab küll, et suveräänsus pole ta esmaprioriteet, aga ta lubas valimiste käigus Kanada põhikirja, seadusi eirata.
Québecis on olnud kaua lahkhelid olemas. Keele- ja kultuuripatriotism viis kahel korral PQ nõutud referendumiteni, et lahkuda Kanada konföderatsioonist. Referendum on rahvaküsitlus – ent mis on siis üldvalimised? Hunt lambanahas on poliitikas alati olemas, vaadakem vaid Euroopa ajalukku, kuidas nii mitmes riigis on just inimõigusi eiravad parteid pääsenud võimule.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
