Oma sünnipäevaks naabrimees lõi maha neli kana ja ütles: „Poisid, paneme nüüd käima väikse klunkri, just täpipealt niisuguse kui omal ajal punkris, mil kapral Aadu sünnipäeva kuulutas kalender ja kompaniisse saabus kolmekordne marketender. Poisid, pidu!“
Konverents ,,Olaf Kopvillem 100: saatis neid laul – väliseesti muusikale pühendatud konverents ja muusikaprogramm“ kestis tervelt kaks päeva, 6. ja 7. novembril ning mõlemal õhtul oli kontsert. „Kop-kop“ võiks seepeale anekdoodivaimus kosta, sest huumor on selles peres au sees ning juurdus teisteski kodudes tänu humorist Olaf Kopvillemi plaatide ketramisele. Koos Kopvillem seenioriga meenutati teise päeva õhtul kontserdiga ka laulvat-loovat Kopvillem juuniori Peetrit (19.08.1954-10.05.2016), kelle lahkumisest möödus tänavu kümme aastat. Konverentsi lõpetava perekondliku meenutuskontserdi õhtujuhtideks olid Peetri laulvad tütred Leiki ja Keila Kopvillem.
Samuti on kümme aastat möödas kahe konverentsil esinenu koostööst: muusiku ja helilooja Vaiko Epliku ning ajaloolase ja muusikauurija, VABAMU direktori Maarja Merivoo-Parro koostatud laserplaadi kogumiku „Esto-muusika: Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988“ väljaandmisest. Kogumikus on kolm plaati tulvil üleilmset väliseesti muusikat, lisaks põhjalik väiketrükis ning sellest räägitakse taas põhjalikumalt VEMU taskuhäälingu (podcast) episoodis # 97.
Kuus esinejat olid kohale tulnud Eestist, üks Austraaliast ja üks Vancouverist. Publikus oli kohale tulnuid Tallinnast ja kontserdile USAst.
Kop-kop! Kes on?
Olaf Kopvillemi 100. sünniaastapäeva tähistamised algasid tema näituse avamisega 19. septembril Tartu College’i saalikoridorides. Näituse koostas tema VEMUs kuus aastat arhivaarina töötanud lapselaps Keila Kopvillem, kes samal päeval pidas Vello Sootsi mälestusloengu oma taadist eesti keeles. Loengut on võimalik järele kuulata VEMU YouTube’i kanalil https://www.youtube.com/watch?v=WfldifOCPKY
2. detsembril tähistab Jõhvi Muuseumi Selts Kopvillemi 100. sünniaastapäeva Jõhvi Kontserdimajas selle sama kangastele trükitud näituse avamisega, kuna Olaf oli Virumaa mees – sündinud Kiviõlis ja õppinud Jõhvi Gümnaasiumis.
Muusik Vaiko Eplik, üks konverentsi mitmekülgsetest esinejatest, on Vikerraadio saatesarjas „Muusika nõudlikule maitsele“ Olaf Kopvillemile pühendatud saates (31.07.2024) kirjeldanud tema teekonda: „õpilasest sõduriks, põgenikust kullakaevuriks, akordionistist keemia-akadeemikuks“. Saates kõlab 13 lugu, kaasa arvatud mõned näited Kopvillemist vaevu nooremast, 1930datest pärit ja talle kindlalt eeskuju pakkunud kodumaisest kupleekunstist:
https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609399810/muusika-noudlikule-maitsele-olaf-kopvillem/saatest
Jõhvi Kindluskiriku Muuseum kirjeldab oma Facebooki lehel tabavalt: „Kanadas kujunes temast üks tuntumaid väliseesti kultuuritegelasi. Oma laulude, huumori ja aktiivse kultuuritegevusega aitas ta aastakümneid hoida elavana eestikeelset kultuuriruumi ning väliseestlaste sidet Eestiga.“ Eplik täiendas eelnimetatud raadiosaates: „Meenutame teda kui meest, kes arendas eesti kupleekunsti paguluses täiuseni ja kelle kohta Priit Aimla on öelnud, et jäänuks ta kodumaale, olnuks ta kuulsam kui (Eino) Baskin.“
Keel ja laulud suul
Enne teemalaiendust vabandas Piret Noorhani siiralt Olaf Kopvillemi ees, et temast ja väliseesti muusikast laiemalt sel nädalavahetusel inglise keeles kõneldakse. Kogu konverentsi peeti inglise keeles, mida võib küll hellitavalt põhjendada Villu üleilmselt populaarseks saamisega, kuid mis reaalajas toimivate automaat-tõlkerobotite olemasolu ajastul nii mõnelegi siiski pettumuseks oli. See, mis südamest ja eriti eesti muusikaga voogab, väljendub siiramalt ja mahlakamalt – kopvillemlikult – emakeeles ning see vaim kandub ka mittekõnelejatele ja tulevastele põlvedele tõlke kaudu edasi. Ent miks eeldame, et tulevikus teemast huvitatud tingimata eesti keelt ei valda? Kuna me ei paku neile keelega kokkupuudet? Äkki need olidki viimased ingliskeelsed ettekanded paigas, kus Eestist tulnud külaliste keelt nii oodatakse ja vajatakse. („Kop-kop!“ ikka korda kaks.) Elagu tsivilisatsioon ja tehnoloogia areng!
Väliseesti muusikapärand
Esimesena astus konverentsipulti väliseesti muusika maastikukilde puistama Vabamu (okupatsioonide ja vabaduse muuseumi) värske juhataja Maarja Merivoo-Parro – ajaloolane, ajakirjanik, dokfilmide tegija, aga ka laulja, diskor ja muusika-uurija. Tema pakkus kuulajaile õrna ja sooja sissejuhatuse teemasse, tuginedes ajaloolistele verstapostidele ja salvestustele: Jüri Lipp Torontost, René Ufer Los Angelesist, Reet Hendrikson Stockholmist, Alex Milits ja Co Rootsist, Leida Järvi ja Olaf Kopvillem, Ell Tabur New Yorgist, Torontost Lindau õed, Austraalia Kiri-uu ja Ilmar Caruso (Karuso(o)!) ansamblist „Bring Philip“. Ainuüksi Austraalias on Maarja käinud kolmel korral, ka uuringute (grant’ide) toel otsimas muuhulgas mitte-avaldatud eesti muusikat. Põnevad otsingud jätkuvad.
Kümme on ka melomaan (kirgliku muusikaarmastaja) Ahto Külvetile märgiline number. Ta on Tartus Vanemuise tänaval pidanud Psühhoteegi nimelist plaadipoodi, mis on ühtlasi ka biblio- ja fonoteek, veidi enam kui 10 aastat. Lisaks veab ta diskori ehk plaadikeerutajana üritusi nimega Psühhodisko ning valgustab rahvast oma lemmik Ida-Euroopa ja väliseesti levimuusikast laiemalt Psühhovisiooni nimelistel kokkusaamistel. Armastatud plaadid, mida on Tartu College’i arhiivi aastate jooksul annetatud (juhul kui need on TC arhiivis duplikaadid), on jõudnud Psühhoteegi kauplusesse ning neil on oma osa riigi julgeolekukaitses. Välismaalaste seas eriti populaarsete Nõukogude okupatsiooni aegsete Meloodia heliplaatide müügist on Ahto nimelt järjekindlalt toetanud meie kõigi vabaduse eest võitlevaid sõdureid Ukrainas. Ta valgustab Eestis noori, kes ei tea väliseesti (muusika- ega muust) pärandist üldjuhul muhvigi ning tal õnnestus valgustada ka vanemaid Torontos Ehatare külaskäigul, seda täpsemalt 1970- ja ’80ndate Eesti funk-, disko- ja džässilugudega 2019. a. ilmunud kogumikult.
Järgmise teema ja kõneleja puhul oli inglise keel suhtluskeelena vägagi omal kohal, kuna videosilla teel liitus ajaloolane Katherine Zubovich Buffalo Ülikoolist Ontario järve vastaskaldalt. Teda oli kaasanud Toronto Ülikoolis eesti keelt ja kultuuri kolmandat aastat õpetavkirjandusteadlane Kadri Tüür. Kumbki neist pole punk-muusika spetsialistid, kuid nad tõid esile selle muusikažanri protsestivaimu keskkonnakriiside valgustamisel siin- ja sealpool ookeani. Konkreetseteks kolleteks olid põlevkivi kaevandamine ja ähvardav fosforiidi kaevamise oht 1980ndatel Virumaal (meenutagem, et Olaf Kopvillem sündis sealsamas Kiviõlis), mida kõrvutati New Yorgi osariigi Love Canal’is toksiliste keemiajäätmete maapõue varjamisega, mis lahvatas skandaalina 1978. a., kui rahva tõsised tervisemured ilmnema hakkasid. Näidetena toodi eesti ansambli J.M.K.E. ja ansambli The Vores protestist laetud raevulaule.
Ajaratta paneel
Esimese päeva pärastlõunal istus lavale grupp muusikatundjaid ja -armastajaid: kohaliku festivali Estonian Music Week tegev- ja kunstiline juht Sebastian Buccioni, Vaiko Eplik ja Maarja Merivoo-Parro Eestist ning Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp, kes asendas kohalikku muusikut ja DJ-d Erik Laari. Küsimusi ja vestlust kohaliku eesti muusika eilsest, tänapäevast ja tulevikust suunas Eesti Elu ajakirjanik ja muusik Vincent Teetsov.
Keskustelule järgnes Austraalia-Eesti elektroonikamuusika legendaarse viljeleja Olev Muska uue laserplaadi „Tšimmairuudiralla“ esitlus. Sellest Olaf Kopvillemile pühendatud ja kogu väliseesti muusika pärandile tähelepanu juhtivast plaadist kirjutas samal päeval juba rahvusringhääling (ERR) ning seal on ka äratoodud remiksitud ja arranžeeritud Kopvillem lugu pealkirjaga „Klunker Funker“:
Õhtusel kontserdil astus teiste seas rahva ette ka Olev Muska. Ta esines, kõrvaklapid peas ja mikker käes, omaloodud ja vägagi omanäoliste videode saatel, lisades olemasolevale vokaale. Eestis populaarsust koguv 72-aastane Muska esineb taas Torontos kohaliku elektroonikamuusika meistri, samuti Tallinnas üles astunud Heiki Sillastega (esinejanimi Heiki), underground voolusid ühendaval elektroonikamuusika (miks mitte) „simmanil“ laupäeva, 14. novembri õhtul kell 18.30 klubis BSMT 254.
Esimese õhtu kontserdi intensiivsesse esinejate rodusse kuulusid Olev Muskale lisaks veel kohalik uustulija, rahvalaulik Tiiu Strutt, Eestist Katariina Tirmaste ja Vaiko Eplik ning kohalik helimeistrist võlur Erik Laar.
Teise konverentsipäeva hommikul esinesid VEMUst Piret Noorhani (kokkuvõte väliseesti muusikapärandist VEMUs), rahvamuusik ja selle uurija Katariina Tirmaste, kes uuris kolm kuud VEMU muusikat kassettidel (k.a. Henno Sillaste kassetikogu) ning koorijuhid Roland Viilukas ja Mirell Jakobson Eestist tutvustasid oma väliseesti koorimuusika otsingutega seotud tegemisi ja tulevikuplaane. Seejärel „astuski juubilar ise tuppa“, kuna vaadati imepärast 1990. a. tehtud salvestust Roman Toi intervjuust Olaf Kopvillemiga.
Aina tummisemaks
Nagu näha, ei ole võimalik kõigile ja kõigele korralikult au ja tähelepanu siinjuures korraga anda. Jätkame olulisemate detailidega edaspidistes lehenumbrites. Konverents, võiks öelda, et kulmineerus pärastlõunasel sessioonil Keila Kopvillemi ülevaatega oma taadist, millele järgnes vapustav hüpe ajalukku eesti esimeste kupleemeistrite, Olafi eelkäijate ja inspireerijate loomingusse Vaiko Epliku osaval juhtimisel. Koos laulukatkenditega mõistagi.
Konverentsi ametlikum osa lõppes kahe intervjuuga, mida juhtis Maarja Merivoo-Parro. Ta küsitles Peeter Kopvillemi sõpra ja pikaaegset bändikaaslast, kellega ka Eestis 1989. a. tuuritamas käidi, Aarne Torki Vancouveri lähistelt ja seejärel Kopvillemi sõpra, kaaskoorijuhti ja eakaaslast, lugupeetud Eerik Purjet.
Paar tundi hiljem sai Tartu College’i saalist hubane meenutuste- ja laululaegas. Õdede Leiki ja Keila Kopvillemi laulu saatsid muusikud Aarne Tork, Eric Soostar, Lembit Nieländer, Gary Furniss, Tõnis Tõllasepp, Colin Richards ja Vaiko Eplik. Laulda kaasa said kõik. Eriti uhkelt kõlas kahe „Külapoisi“ – Lembitu Ristsoo ja Urmas Miguri eeslaulmisel „Tallinna teel“, mille eestikeelsed sõnad on kirjutanud Priit Aruvald.
Kuulaks sellele mõeldes Vaiko juhitud raadiosaadet „Muusikat nõudlikule maitsele“, mis Peeter Kopvillemile pühendatud. Seal kõlab 14 lugu ning see saade oli eetris 24.07.2024. https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609388065/muusika-noudlikule-maitsele-peeter-kopvillem/saatest
Konverentsi nelja erinevat lõiku kahe päeva vältel saab järele vaadata VEMU Facebooki lehelt, kus toimus ka otseülekanne. Kontsertide salvestused hetkel järelvaadatavad ei ole.
Konverentsi toetasid lahkelt: Eesti Sihtkapital Kanadas, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Suursaatkond Ottawas, Kanada valitsus ning Tartu College VEMU toetajana.
