Rotalia asutasid 1913. aasta 10. novembril toonase keisririigi pealinnas Peterburis kümme Eesti üliõpilast. Omariikluse sündides kandus tegevus Eestisse, kus selle katkestas ja sundis põranda alla Nõukogude okupatsioon. Kuid paguluses korporatsioon jätkas ja kui ajad muutusid, aitas see kaasa tegevuse kiirele taastamisele Eestis juba 1989. aastal.
“Sajandipikkune ajalugu on juba iseenesest piisav õigustus mistahes eluvormi olemasolule,” ütles Tartu ülikooli aulas peetud aktusekõnes Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. “Sajand on pikem kui keskmine inimelu. Järelikult on sajandivanust organisatsiooni pidanud tähtsaks mitu põlvkonda.”
Rotalia juubeliüritused algasid juubelipidustustele eelneval nädalal ühise reisiga sünnilinna, Peterburisse. Juubelinädala kolmapäeval peeti Tallinnas välispoliitikakonverents, sellele järgnes kontsert Estonia kontserdisaalis, kus sümfooniaorkester kandis ette Timo Steineri uudisteose “Värvide laul”, Rotalia lipulaulu teemal.
Ka pärast pidunädalat jätkus koostöös sihtasutusega Noored Kooli alustatud aktsioon “100 meest tagasi kooli”, mille raames rotalused tudengeist väärikaimas eas vilistlasteni käivad koolides külalisõpetajana jagamas elu- ja töökogemusi.
Rotalia on Eesti suurimaid akadeemilisi korporatsioone, tegutsedes Tartus, Tallinnas, Brüsselis, Torontos, Ottawas, Vancouveris, Los Angeleses, New Yorgis, Washingtonis ja Seattle'is, kokku ligi 600 liikmega.
Allpool on Rotalia juubeliürituste sisu täpsemalt ära toodud.
Konverents Eesti välispoliitika tulevikust
6. novembril toimus Rotalia korraldusel ja Rotalia Foundation'i poolt toetatud konverents “Quo Vadis, Eesti välispoliitika?”, kus võtsid teiste seas sõna välisminister Urmas Paet, endised Prantsusmaa ja Saksamaa suursaadikud Eestis ning Riigikogu Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Konverentsi esimese paneeli teemaks oli “Väljakutsed välispoliitikale ja välisteenistustele kaasaegses maailmas” ning esinejateks välisminister Urmas Paet, Jaques Subrenat (Prantsuse Vabariigi suursaadik Eestis aastatel 1998 – 2002), välisministeeriumi asekantsler Mart Laanemäe ning Gerhard Enver Schrömbgens (Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis aastatel 1999 – 2002). Paneeldiskussiooni moderaatoriks oli suursaadik Alar Olljum, Euroopa Liidu välisteenistusest.
Teise paneeli teemaks oli “Välispoliitilised väljakutsed Eestile” ning seal esinesid Sven Mikser (Riigikogu Väliskomisjoni liige), Jarmo Mäkelä (ajakirjanik), Hannes Hanso (Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur) ja Gert Antsu (Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis, Luksemburgi Suurhertsogiriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis). Paneeldiskussiooni moderaatoriks oli Daniel Schaer Euroopa Liidu välisteenistusest.
Kolmanda paneeli teemaks oli “Eesti välispoliitika prioriteedid lähemas tulevikus” ning esinejateks olid Marko Mihkelson (Riigikogu Väliskomisjoni esimees), Kyllike Sillaste-Elling (Välisministeeriumi asekantsler), Andres Kasekamp (Tartu Ülikooli professor) ning Riina Kaljurand (Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur). Paneeldiskussiooni moderaatoriks oli Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Kontsert ja vastuvõtt
6. novembri õhtul olid rotalused ja nende külalised kogunenud Estonia kontserdisaali. Vabariigi valitsust esindas sõnavõtuga riigikogu esimees Ene Ergma, ning Rotalia Foundation'it Rotalia vilistlane Rein Grabbi. Kontserdil tuli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri esituses ja dirigent Toomas Vavilovi juhatusel ettekandele Eduard Tubina “Süit Eesti tantsuviisidest” (solist Leevi Nielson viiulil) ning sümfoonia nr 5.
Õhtu kulminatsiooniks kujunes Timo Steineri poolt Rotalia juubeliks komponeeritud uudisteose “Värvide laul” esmaettekanne. „Värvide laul” on inspireeritud samanimelisest isamaalisest laulust, mille viisi on loonud või üles kirjutanud Rotalia vilistlane Jüri Mandre. Lipu lauluna on selle sõnad peas igal korporatsioon Rotalia liikmel. Uudisteos keskendubki selle meloodia tutvustamisele ja varieerimisele – läbi ajaloo, mängurõõmu, kannatuste, ülevuse ja ühislaulu. Teose lõpuosas kõlas Rotalia paarikümnepealise ad hoc meeskoori laul.
Juubeliball, aktus, rongkäik ja vennastuspidu
8. novembril oli Vanemuise teater tulvil Rotalia perega koos külalistega juubeliballiks. Arvuliselt oli koos üle 600 osavõtja. Mõnusat õhtut toetas muusikaga Piirivalve Orkester koos Laura Põldverega. Õhtu oli veel sisustatud mitmete sõnavõttudega ja balli üllatustega.
Korporatsiooni 100. aastapäeva aktus peeti 9. novembri keskpäeval Tartu Ülikooli aulas, kus Rotaliat tervitasid Vabariigi President, Tartu Ülikooli rektor ning Tartu linnapea. Akadeemilise kõne „Riik, rahvas ja ülikool” pidas Rotalia vilistlane ning Tartu Ülikooli prorektor Martin Hallik. Sõna said ka sõpruslepinglastest üliõpilasorganisatsioonide esindajad Soomest, Lätist ja Poolast ning teised Eesti akadeemiliste organisatsioonide esindajad.
Õhtul algas korp! Rotalia Tähe tänava konvendihoone eest värvikas tõrvikurongkäik läbi Tartu. „Pooletuhandepealist buršilaulude saatel kulgevat rongkäiku on oodatud tervitama kõik linlased,” kutsus Rotalia Tartu konvendi esimees Kristjan Oad. Tartu Ülikoolis õigusteadust õppiva Oadi sõnul on korporatsioon vennaskond kogu eluks. „Tartusse kokku sõitnud üle 350 liikme seas vanim osaleja on Rotaliasse astunud 1938. aastal ehk enne korporatsioonide keelustamist Eestis ning aktiivsema tegevuse kandumist pagulusse,” märkis Oad.
Õhtu kulmineerus vennastuspeoga Vanemuises. Rohkearvuliste osavõtjate seas oli arvukas grupp Rotalia liikmeid ka Torontost, nii noori kui vanu. Koos liikmetega teistest Kanada linnadest, Ameerika Ühendriikidest ning teistest Euroopa maadest kinnitas Rotalia ennast kui elujõulist ja arvestatavat ülemaailmset eesti meesharitlaste liikumist.
Elagu, õitsegu, kasvagu, Rotalia, igavesti!
Elagu Eesti!
